Pingestunud julgeolekuolukorras vajab Eesti riigikaitse otsuseid, mitte Kalle Laaneti ja Jaanus Karilaiu tarbetut poliitetendust meedias. Kaitsevõimekuste arendamine ei käi poenimekirja alusel, kuhu valid seda, mida soovid. Lisainvesteeringud tuleb planeerida koostöös kaitseväe juhtkonna ja valdkonna ekspertidega, kirjutab esimees .
Eesti riigikaitset ei saa planeerida leheveergudel improviseerides. Riigi julgeolekukeskkonna parandamine tuleb läbi pikaajalise planeerimise ja stabiilse finantseerimise. Teravalt tõstatunud küsimuse keskmaa õhukaitse kohta on Reformierakond ja Keskerakond aga muutnud valimiseelseks kempluseks, mille ajendiks on ennekõike lühiajaline populaarsus, mitte Eesti julgeolekuhuvid.
Erakondadeülene riigikaitse kahe protsendi kokkulepe on olnud hea näide vastutustundlikust riigi juhtimisest, kus Eesti huvid seatakse kõrgemaks poliitilistest mängudest. Selle eeskujul tuleks ka praeguste lisainvesteeringute aruteluks ühe laua taha koondada kõik Eesti poliitilised jõud.
Käesoleval aastal pidi Kaitseliit üleriikliku kärpeülesandena vähendama oma eelarvet viis protsenti ning keegi pole tühistanud korraldust leida 2023. aastal kokkuhoiuks veel kaks protsenti.
Tänastel otsustel on pikaajaline mõju riigikaitsele. Erakondadeülene konsensus annaks kaitseministeeriumile ja kaitseväele kindluse, et tehtud otsused ja valitud investeeringusuunad ei satuks pärast valimisi poliitilistesse tõmbetuultesse ja lisaeelarvega saavutatud kokkulepped võimearenduste osas jääks ka püsima.
Loomulikult on meil vaja keskmaa õhutõrjesüsteemi, kuid peame mõistma ka seda, et Eesti kaitsevõime on planeeritud pikaajaliselt ja põhjalikult ning iga uue võimearenduse ootama- tu lisamine tuleb millegi arvelt. Osalt ka sellepärast, et oleme jõudnud arengus sinnamaale, kus inimressurss hakkab piire seadma.
Uljas planeerimishoos on taas kord ära unustatud, et riigikaitse on enamat kui püssid ja kahurid. Investeeringuna nähakse vaid metalli ja betooni, aga mitte riigikaitsjaid. Peaksime panustama oma inimestesse sama suure õhinaga kui relvasüsteemidesse, sest riiki kaitsevad inimesed, nende oskused, kogemused ning kokkuharjutamine. Kaitsetahet täis inimeste käes teenib iga relv ja sõjamasin riiki paremini.
Tähelepanu tuleks pöörata nii kaitseväe kui Kaitseliidu töötajatele. Nii neile, kes on tegevteenistujad, kui ka neile, kes töölepingu alusel töötavad. Eestil on oht jääda tulevikus ilma pikaajalise kogemusega tegevteenistujatest. 2020. aastal jõustunud eripensionite kaotamine toob juba õige pea kaasa suurema kaadrivoolavuse ning eluajaliste kaitseväelaste olulise vähenemise. Kuna ühtki lahendust asemele pole pakutud, peaksime pigem taastama riigikaitsjate eripensionid.
Riigikaitsjate keskmine palk on küll 20 protsenti kõrgem kui Eesti keskmine, kuid see ei suuda kaitseväelasi pikalt teenistuses hoida, kui ühtki teist motivatsioonipaketti pakkuda ei ole. Veeblid, leitnandid, majorid jt on riigi kulude ja kirjadega koolitatud juhid ning tippspetsialistid sides, logistikas või mõnel muul erialal, keda erasektor hea meelega üle ostab.
Meenutan veel kord, et relvad ei sõdi. Selleks on vaja inimest, kes teeb parima strateegia, valib parimad positsioonid ning oskab vastast üle kavaldada. See kõik on kinni kogemustes ja teadmistes, mida Eesti täna enam riigikaitses kindlustada ei suuda.
Vähem tähtis pole ka Kaitseliidu eelarve suurendamine. Käesoleval aastal pidi Kaitseliit üleriikliku kärpeülesandena vähendama oma eelarvet viis protsenti ning keegi pole tühistanud korraldust leida 2023. aastal kokkuhoiuks veel kaks protsenti.
Kaitseliidu eelarvest 70 protsenti moodustavad aga palgakulud, seega tähendab kärpimine eelkõige isikkoosseisu vähendamist. Kaitseliitlasena võin kinnitada, et praktikas tähendab see vabatahtlike ülekoormamist paberimajanduse ja bürokraatiaga, mis lõpuks on väga kaugel riigikaitselisest tegevusest ja vähendab ka vabatahtlike motivatsiooni.
Samas on viimase kuuga Kaitseliiduga liitunud rohkem kui 1000 inimest ja instruktorite vajadus on juba kümnete inimeste võrra suurenenud. Võrreldes Lätiga on meil poole võrra vähem instruktoreid, et koolitada vabatahtlikke kaitseliitlasi ja nende väljaõpet toetada.
Lauri Läänemets: tõstame riigikaitse valimisvõitlusest kõrgemale