Pankade solidaarsusmaks aitaks Eesti majandusele hoogu anda ja hoiaks töökohad alles. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt teenivad pangad kerkinud intressidelt 170% suuremat tulu. Kuna see raha kogutakse kokku Eesti inimestelt ja ettevõtetelt, ehk Eesti majandusest võetakse järgnevatel aastatel välja ligi miljard eurot aastas varasemast rohkem, tegime valitsuspartneritele ettepaneku osaliselt see raha majandusse tagasi suunata.
Leedukate kehtestatud pankade hiigelkasumite maksustamise mudel annaks rahandusministeeriumi arvutuste põhjal meie riigieelarvesse 2023. aastal 384 miljonit, 2024. aastal 470 miljonit ning 2025. aastal 97 miljonit eurot tulu. Tõsi, me kehtestaks maksu ajutisena paariks aastaks ning seega ei saa me seda kasutada püsikuludeks. Aga me võiksime seda kasutada arukateks investeeringuteks, millega tulevikus tõepoolest kokku hoida suudaksime ja/või millest pikaajaliselt võidaks kogu Eesti ühiskond.
Kuna majanduse taastumise perspektiiv on pikenenud ning Eesti majandus vajab hoogu, et hoida töökohti, võiks selle raha majandusse tagasi suunata investeerides näiteks teedeehitusse, hoonete rekonstrueerimisse või siis peredele maapiirkondades odavamate laenude väljastamisse.
Valitsuspartnerid on jõudnud juba öelda, et nad seda ettepanekut ei toeta ning toonud argumendiks, et pankadel on seda raha vaja, et Eesti ettevõtetele investeerimiseks laenata. Ilmselt pole neile teada, et Rootsi pangad (Swedbank ja SEB) on ülekapitaliseeritud.
See raha, mida Eesti ettevõtted vajavad, on nendes pankades niigi olemas, lihtsalt seisab suures koguses ja võiks rahuldada suurema osa Eesti majanduse finantseerimisvajadusest. Ehk siis jääb vaid küsimus, kuidas rakendada solidaarsusmaksu nii, et Eesti kapitalil põhinevad LHV ja COOP suudaksid olemasoleva tulu pigem laienemiseks kasutada.
Riigieelarve on sadade miljonitega jätkuvalt miinuses. Loodan, et Reformierakond või Eesti200 teevad täna ettepanekud probleemi lahendamiseks. Seni, kuni neid ettepanekuid ei ole tehtud, on pankade solidaarsusmaks ainuke välja pakutud lahendus lähiaastate eelarvepuudujäägi katmiseks ning Eesti majandusele uue hoo andmiseks.
Selle asemel, et ise lahendusi pakkuda, ütleb rahandusminister, et pankade maksustamise ettepanek on loosunglik. Vabandust, aga kas hoogtöö korras kärpimine ja õpetajate palkade külmutamine põhjendusega „eelmisel aastal juba palk ju tõusis“ tundub kuidagi läbimõeldud tegevusena? Hoopis seesugune „kärbime riiki“-suhtumine on loosunglik ja lahmiv.
Suures pildis aga peame tunnistama, et parempoolsete ühetaolise madala maksusüsteemi lubadus on jõudnud pankrotti ja osutunud päriselus mittetöötavaks. Põhjamaiselt sotsiaalselt tugevat ja turvalist ühiskonda ei ole võimalik saavutada ühetaoliste madalate maksudega.
Vaesust maksustades riigieelarve probleeme ei paranda, tekitame neid vaid juurde. Lähituleviku ainuke lahendus on astmeline tulumaks ja teised viisid rikkuse maksustamiseks. Maksude maksmine sissetuleku suuruse järgi on aga auasi, sest nii hoiad Eestit ja lood kõigile meile võimalusi rohkem õnnestuda.
Sotsiaaldemokraadid seisavad selle eest, et iga töö tegija saaks igas Eesti piirkonnas head palka. Ainult nii vajaksime võimalikult vähe sotsiaaltoetuseid.
Meie taotlus on, et iga Eesti inimene saaks läbi majandussuhete osa ühiselt loodud jõukusest. Lihtsamalt öeldes peaks riikliku poliitika pealkiri olema „toetuste saajast tubliks maksumaksjaks“. Iga Eesti töötaja loob väärtust ja see peab olema ka väärikalt tasustatud.