Maapiirkondades on täna suurimaks mureks hinna asemel hoopis ühistranspordi kättesaadavus. Kersti Sarapuu süüdistused justkui oleks sotsid unustanud maainimeste käekäigu on täiesti alusetud. Lihtsalt mõttetu on kuulutada tasuta pileteid bussidele, mille väljumisgraafik on olematu. Seepärast ongi loodava valitsuse eesmärgiks tagada kättesaadava hinnaga ühistransport, mis päriselt ka toimib ning tasuta sõit säiliks pensionäridele, lastele ja puuetega inimestele.

Isegi Eesti kõige suuremas ja jõukamas omavalitsuses Tallinnas on tasuta ühistranspordiga probleeme, eriti mis puudutab teenuse kvaliteeti – sõidukid ning nende puhtus ja korrashoid. Maaliinide puhul on aga oluline see, et oleks piisavalt väljumisi ning Keskerakonna eestvedamisel välja kuulutatud „tasuta“ ühistranspordiga pole selles küsimuses mingit kvaliteedihüpet toimunud. Võtame kasvõi Järvamaa: kas täna saab ühistransporti kasutav järvamaalane tõsimeeli öelda, et ta on näiteks liinivõrgu või sõidukorraldusega rahul? Kui siis buss number 10 Paide – Türi liinil, aga see on ka Järvamaa üks põhiliine. Teiste keskuste ja külade vahel on bussiliinid jäänud järjest nigelamaks ning kui võrrelda aastakümnete taguse ajaga on kuuldavasti ühistranspordi kvaliteet Järvamaal kannatanud katastroofiliselt.

Tõele au andes, ega minule ka ei meeldi piletihindade teema tõstatamine, aga seda ei keskerakondliku populistliku hirmutamise, ega ka parempoolsete erakondade maailmavaatelises kontekstis, mis kõik inimesed eksel-tabelitesse koondaks ja seeläbi maapiirkondadest igasuguse elu minema „tõhustaks“. Samas reaalsus on see, et kui me tahame vastutustundliku eelarvepoliitika tingimustes ühistransporti maakondades arendada ja luua võrke, mis teeniks hästi enamaid eestimaalasi, valiksin pigem mõõduka hinnaga pileti kui maapiirkondade ühistranspordiliinide täieliku laostumise.

Kõik, sealhulgas isegi Kersti Sarapuu ja Keskerakond, mõistavad, et ühistransport vajab lisaraha. Seevastu sotsiaaldemokraadid välistasid igasugused kärped ühistranspordis – sentigi sellelt eelarverealt ei kärbita ning tulevikus saame isegi lisaraha. Mõned on autoroolist küll kirunud, et miks inimtühjad bussid maal ringi vuravad, kuid selleks käib liinide ja väljumiste osas pidev korrigeerimine. Järgmine kvaliteedihüpe oleks hoopis aga nõudepõhise sõidu juurutamine ühistranspordis.

Mida tähendab nõudepõhine ühistransport? Lihtsustatult tähendab see seda, et põhimarsuutidel jäävad käima bussid ning väljumisi tuleb isegi rohkem. Need oleks siis maakondade vahelised, aga ka maakonna siseseid keskuseid ühendavad liinid. Samas põhiliinidele hakkaks reisijaid ette vedama nõudeautod või -bussid, mille puhul võetakse arvesse ka kooliõpilaste vedamist ja sotsiaaltransporti. Niimoodi omavahel eri tüüpi ühistransporti ühildades saab luua nii paremad ühendused kui ka kohalike inimeste vajadustega paremini arvestava sõidugraafiku. Sellist nõudepõhist ühistransporti Saaremaal on juba katsetatud ning arendatud.

Kindlasti tuleb paremini ühildada üleriigiliste ja maakonnaliinide graafikuid, sest miks peaks inimene eelistama ühistransporti, kui ta siis vahepeatuses peab tunde ootama? Näiteks Paide inimesed saavad Türil üsna hästi rongile, kuid seda ei saa kindlasti öelda Järva valla inimeste kohta, kellel on üksjagu tegu, et jõuda lähedalasuvatesse raudteepeatustesse. Rahvakeeli „porgandiliinid“ võiksid ju ühendada Aravete Jäneda ja Aegviiduga, Ambla Tapa, Järva-Jaani Tamsalu ning Koeru Rakkega.

Lisaks on pikalt olnud lahendamata küsimus Mäost läbivaid Tallinn-Tartu liinidega ning selle küsimuse oleme ka koalitsioonikõnelustel tõstatanud. Mäosse on rajatud kaasaegne ühistranspordikeskus, kust praegu sõidab iga tund mitu bussi lihtsalt mööda ning lähedalasuvasse maakonnakeskusesse jõuab samuti vaid mõni üksik buss. Suurteede äärde võib rajada bussitaskuid, aga see ei lahenda probleeme nendel asulatel, mis selle lähedusse jäävad. Selles osas peavad ka riigilt dotatsioone ootavad bussiettevõtted mõistma, et neil on regionaalpoliitiline roll ja vastutus.

Täpse lahenduse suunas töö veel käib, aga kindlasti tuleks kaaluda kuupiletit inimestele, kes igapäevaselt ühistranspordiga tööl käivad. 40 või 60 eurot kuus on tänases hinnatõusus palju küsida isegi töötavatelt inimestelt, eriti kui nad töötavad väljaspool suuremaid linnu, kus palgad on veelgi madalamad.

Artikkel ilmus 29. märtsil 2023 Järva Teatajas.