Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimehe Lauri Läänemetsa hinnangul näitab riigihalduse ministri Anneli Otti algatus tõsta eluasemehüvitisi ministritel, kes ei ela Tallinnas ega selle lähedal seda, et minister tegeleb pisimuudatustega mille abil üle Eesti laiuvat ebavõrdsust Tallinna ja Tartu ning ülejäänud Eesti vahel ei lahenda.
„Paar kuud tagasi avalikustatud Riigikontrolli audit näitas, et ebavõrdsuse vähendamiseks Eestis tuleb muuta Euroopa Liidu uue rahastusperioodi vahendite jaotamist.
Väljaspool Harjumaad ja Tartumaad avalikku teenuseid pakkuvate täitmata töökohtade arv kasvab ja inimesi, kes võiksid töökohti võtmetähtsusega erialadel täita, ei paista ka kusagilt tulevat. Riigikontroll ütleb selgelt: vaja on kohaneda reaalsusega, mitte tegeleda enesepettusega.
Regionaalset ebavõrdsust suurendab eurorahade ühetaoline jagamine, kus nõrgemad peavad konkureerima Harjumaa raha ja inimressurssidega. Selle asemel tuleks arvestada eurorahade jagamisel Eesti piirkondlikke eripäradega ja kohalike eesmärkidega. Üleriigiline konkurentsipõhine euroraha jagamine on tähendanud seda, et see, kellel on rohkem raha ja inimkapitali, on võimekam paremaid projekte kirjutama ja seega ka rohkem raha saama. See on peamine põhjus, miks raha on liikunud rohkem pealinna ümbrusesse ja regionaalne ebavõrdsus kasvanud.
Näiteks sobib hästi Euroopa Liidu struktuurifondide 2014-2020 nutika spetsialiseerumise toetamise suund, kus ettevõtluse arengut toetatakse teadus – ja arendustegevuse kaudu. Koostööks ülikoolidega jagatud 16 miljonist eurost läks 96% Tallinnas, Tartus ja Harjumaal tegutsevatele ettevõtetele ning ülejäänud Eestis tegutsevad ettevõtted said vaid 4%. Sama suuna 44 miljonist eurost ettevõtlustoetustest läks 77% Harju- ja Tartumaale. See on üks mitmetest halvast näidetest, kuidas pealinna kuldne ring ja Tartu tõmbavad kõik raha ja arengu endasse kuna regionaalset kaitset meetmetel pole.
Regionaalse ebavõrdsuse lahendamiseks tuleks:
1. Piisavalt suure mõjuga summad eurorahast jagada Eesti regioonide vahel ära. Igale ühele oma pott, kust teised osa ei saa. Hea näitena hakkas seda rakendama KredEx, kes jagab korterelamute renoveerimistoetust 5 Eesti regioonis. Igal ühel oma raha, sest varasemalt võtsid Tallinna korteriühistud suurema osa Eesti rahast endale.
2. Kolmandik eurorahast tuleks otsustada kohapeal. Tänased ja uue perioodi meetmed on ministeeriumite nägemused, mis ei toeta kohapealseid arenguid. Seni kuni see ei muutu, pole omavalitsustel tegelikku jõudu töökohti mõjutada ja inimeste rännet pealinna peatada.
3. Kui soovime ääremaastumist vähendada, siis tuleb rohkem euroraha suunata sinna kus on suurem ääremaastumine. Ehk kõige kehvemad saavad kõige rohkem, vastupidiselt praegusele, kus nad saavad kõige vähem.”