Miks üldse rääkida Saksamaast? Nii küsib sotsiaaldemokraat Lauri Läänemets Eesti Päevalehes.
Saksamaa värske koalitsioonileping on ühest küljest põnev välispoliitilises mõttes, sest tegu on endiselt Euroopa suurima majanduse ja ühe meie olulisima partneriga, kelle osalusel kujundatakse terve Euroopa Liidu sise- ja välispoliitikat. Välispoliitilise mõõtme kõrval on aga ülimalt oluline lahti mõtestada Saksamaa moodustatud valitsuse siseriiklikke ambitsioone, millega tahtetakse lähiaastatel säilitada nii Saksamaa majanduslik võimekus, aga ka kasvatada selle elanike heaolu.
Nagu paljud teised riigid, Eesti sealhulgas, seisab ka Saksamaa silmitsi probleemiga, kus majanduse indikaatorid püsivad tugevad, kuid sellest tulenev heaolu ei jõua kõigi inimesteni. Selleks on värskel valitsusel kavas senisest aktiivsemalt sekkuda, et kaitsta nii oma ettevõtete konkurentsivõimet kui ühiskonda tervikuna.
Alampalga 25% tõus
Sotsiaalkaitsest ja tööturust rääkides on kindlasti kõige märkimisväärsem otsus tõsta miinimum tunnitasu praeguselt 9,60 eurolt 12 euroni ning seda juba järgmisest aastast. See tähendab 25% kasvu ühe aastaga. Miinimumpalga tõstmine on hädavajalik selleks, et aidata järele ühiskonna nõrgemat osa ning likvideerida palgavaesust. Samas jõuab suurem osa sellest rahast läbi tarbimise taas ringlusesse ning tugevdab seeläbi sisemajandust.
Oluline mõttekoht Eestile. Ühest küljest jääb meie miinimumpalk (3,48 EUR/h) uuest aastast Saksamaa omale alla pea 3,5 kordselt samas kui kahe riigi SKP per
capita erinevus on umbkaudu kahekordne. Sõnades seame eesmärgiks konkurentsivõimelise, paindliku ja produktiivse majanduse. Reaalsuses nendivad majandusanalüütikud,
et meie peamiseks takistuseks on tööjõupuudus, kuid samas palka me oma inimestele maksta ei taha.
Kodud taskukohaseks
Teine oluline valdkond Saksamaa uues koalitsioonileppes on elamumajandus. Nimelt on plaanis riiklikult subsideerida 100 tuhande uue korteri ehitamist ning võtta üürihindade kasv kontrolli alla seades sellele konkreetne piirmäär, milleks saab 11% kolme aasta jooksul (varasemase 15% asemel).
Vaatamata järjest kriitilisemale olukorrale Eesti üüriturul, kus kinnisvararallis muutub kvaliteetse elamispinna üürimine, eriti just tudengitele ja noortele peredele, järjest kättesaamatumaks. Ning isegi kui õnnestub leida mõistlik üüripind, siis tähendab see, et suurem osa noore inimese sissetulekust kulub üüriks ning säästudeks ei jää midagi. Eriti veel tänases olukorras, kus rahakotile annavad löögi ka kasvavad kommunaalkulud ja inflatsioon. Nii ei suuda enam mõistlikku palka teenivad inimesed omale varsti enam elamispinda soetadagi. Praeguste trendide jätkudes on möödapääsmatu, et ka Eestis tuleb käivitada debatt vastavasisuliste regulatsioonide üle, sest sellega tagame nii kinnisvarasektori stabiilsuse kui ka inimeste heaolu.
Investeerimine uutesse töökohtadesse
valitsuse koalitsioonileping maksutõuse ette ei näe, pigem tõhustatakse maksukogumist ning põhjalikult auditeeritakse suurettevõtteid ja
ülirikaste tuludeklaratsioone. Jäädakse ka eelarvetasakaalu põhimõtte juurde, kuid rohepööret silmas pidades antakse täiendavat võimekust riiklikule investeerimispangale just taastuvenergia ja suurte taristuprojektide tarbeks. Küllap võiksime ka meie siin mõelda, kuidas laiendada näiteks Kredexi volitusi ja ei tohiks karta riiklikke investeeringuid kliimakindlate töökohtade loomiseks. Rohepöördes tekivad uued majandusharud, kus peame jälgima, et need ka riigi abiga suurlinnadest väljapoole jõuavad, nii hoiame ära regionaalse ebavõrdsuse suurendamise.
Ambitsioonikas roheplaan
Investeeringud rohelistesse valdkondadesse, eriti mis puudutab energeetikat ja transporti, on kindlasti aktuaalsed küsimused ka meil. Kui meie seisame silmitsi „põxitiga”, siis Saksamaa järgmine valitsus on otsustanud söekaevandamise lõpetada varasemase 2038. aasta asemel juba 2030. aastal.
Saksamaa jaoks on selliste plaanide tegemine muidugi pisut lihtsam, sest heade ühenduste tõttu on neil võimalik kivisöest saadav elekter arvukate ühenduste kaudu sisse osta naabritelt, näiteks Prantsusmaalt, kus tuumaenergiat jätkub. Küll aga kavatseb Saksamaa oma tuule- ja päikeseenergia võimsuseid uute investeeringutega mitmekordistada nii, et see moodustaks 2030. aastaks 80% nende energiatootmisest. Tänane reaalsus peaks aitama ka meil mõista, et peame seadma selles vallas oma
ambitsiooni täiesti uuele tasemele.