Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles Pärnumaal peetud erakonna volikogul, et sotsiaaldemokraadid on viimased 12 kuud täitnud valitsuses paremerakondade tasakaalustaja rolli, et Eesti inimeste palgad tõuseksid, et väikelinnu ja maapiirkondi ning nõrgemaid ei unustataks, et ligipääs heale haridusele säiliks ja et rohelepe pakuks ühtaegu hingamisruumi nii loodusele kui inimestele.

Oma kõnes juhtis Läänemets tähelepanu vastuolulisele olukorrale – ühelt poolt teenib rida suurfirmasid rekordkasumeid, teisalt ägavad inimesed ja ka paljud kohalikud ettevõtted liiga kiire hinnatõusu käes. „Eesti Panga analüüs näitab, et 40% viimase perioodi hindade tõusust tuleneb kasumite kasvust ja vaid 20% sellest on palkade suurenemise mõju. Seega on sotsiaaldemokraadid löönud naelapea pihta – palgatõus on üheks vastuseks kõrgele inflatsioonile. Meie palgatõusu ettepanekutel oli üksjagu naeruvääristajaid.  Nii mõnigi neist, kes väitis, et alampalka ei saa rahapuudusel tõsta, teenib täna hiigelkasumeid,“ märkis Läänemets.

Suurte kasuminumbritega paistavad tema sõnul silma nii mõnedki ettevõtted, mis mõjutavad oluliselt inimeste igapäevaelu ja eriti eksportivate  ettevõtete käekäiku. „Hinnatõusud kasvatavad ebavõrdsust, mis on eksistentsiaalne oht Eesti ühiskonna ja majanduse tulevikukindlusele,“ lisas Läänemets.

„Ülekohtuselt suured kasumid kerkivad kindlasti teemaks riigi eelarvestrateegia koostamisel kuna olemasolev eelarve ei paku vahendeid ühiskonna jaoks olulisteks tegevusteks – elanikkonnakaitse tugevdamiseks, kodulähedase hariduse püsimiseks ja ravijärjekordade lühendamiseks. Suurfirmade suurem maksustamine ei pruugi olla ainuke lahendus. Näiteks on kasumeid kahekordistanud kütusefirmadel paremad võimalused, et varustada tanklad  kiiremas tempos generaatoritega ning kindlustada nii ühiskonna toimimine kriisides. Kriisivalmidusse saaks investeerida ka telekomisektor“ sõnas Läänemets.

Sotsiaaldemokraatide volikogu avas erakonna suvepäevad. Kohale tuli ka arvukalt oma valdkonna tippe, kes koos sotsiaaldemokraatidest ekspertidega arutasid  erinevates poliitilistes töötubades metsanduse, majanduse, vaimse tervise ja regionaalpoliitika probleemide ning lahenduste üle. Suvepäevadel alustatakse Euroopa Parlamendi saadikute Marina Kaljurandi ja Sven Mikseri eestvedamisel ettevalmistusi 2024. aasta europarlamendi valimisteks. Suvepäevad kestavad Lääneranna vallas Varemurrus homse pärastlõunani.

 

 

Kõne täispikkuses:

Head sõbrad, sotsiaaldemokraadid. Neli päeva tagasi sai aasta hetkest, kui sotsiaaldemokraadid väikese pausi järel valitsusvastutust taas kandma hakkasid. See aasta on olnud meie jaoks erakordselt töömahukas, sest rinda on tulnud pista mitme kriisiga. 

Olime eelmises ja oleme ka selles valitsuses paremerakondade tasakaalustajaks, et Eesti inimeste palgad tõuseks, et tööd oleks kõikjal, et väikelinnu ja maapiirkondi ei unustataks, et ligipääs heale haridusele säiliks, et nõrgemaid ei unustataks ning et rohelepe oleks ühtaegu hingamisruumi pakkuv nii loodusele kui inimestele.

Sotsiaaldemokraate saab usaldada – rääkisime enne ja pärast valimisi sama juttu ning viime oma lubadused ellu. Me hoiatasime, et jutt riigieelarvest miljardi euro kärpimisest on populism ning et riiki ei ole võimalik juhtida pidevalt kulusid suurendades ilma tulupoolt muutmata. Rääkisime seda igas debatis, artiklis ning koos lahendustega oma valimisprogrammis.

Aasta tagasi seadsime energiahindadele piirid ja säästsime sellega kümneid tuhandeid peresid. Rääkisime juba eelmises valitsuses, et palgad peavad tõusma ja palgad tõusevadki. Alampalk on nelja aasta pärast 1100 eurot. Sellel aastal tõusis õpetaja palk 17%, päästjatel 36%, politseinikel 17%. 

Riik on võtnud omavalitsustega koos vastutuseks hooldekodu koha tagamise pensioni eest. Kindlasti ei ole me rahul hooldereformi elluviimisega ja hoiame sellel silma peal, kuid enam ei pea mitte ükski pere maksma aastas 6000 eurot oma lähedase hooldamise eest ja see on suur muutus. 

Abieluvõrdsuse otsustamine oli ajalooline samm ning kohalike omavalitsuste tulubaas suureneb järgnevatel aastatel, et säiliksid rahvamajad, väikekoolid – Eesti kultuuri juured. Me kõik oleme sellesse ja palju rohkemasse panustanud ja ma tahan teid selle eest tänada.

Kindlasti ei ole sotsiaaldemokraadid ühe valimislubaduse või suursponsori erakond – me mõistame, et pingutus õiglasema, iga inimese tööpanust väärtustava ja keskkonda hoidva ühiskonna eest, ei lõppe kunagi. 

See suvi on toonud meile järjest uudiseid inimeste ja paljude ettevõtete igapäevaelule olulist mõju omavate ettevõtete rekordkasumitest. Kasuminumbrid, mis on kasvanud 50%-100%, on müstilised! Need numbrid on kaugel mõistlikust kasumist, olles ülekohtuselt suured. See on valus löök Eesti majandusele, eelkõige eksportivatele ettevõtetele ning julm näide, kuidas kriisid süvendavad ebavõrdsust. Kasvav ebavõrdsus on aga eksistentsiaalne oht Eesti ühiskonna ja Eesti majanduse tulevikukindlusele.

Eesti Panga analüüs näitab, et 40% viimase perioodi hindade tõusust tuleneb kasumite kasvust ja vaid 20% sellest on palkade suurenemise mõju. 

Seega meie sõnum vastuseks kõrgele inflatsioonile oli, et palgad peavad tõusma ja see oli naelapea pihta. Toona leidus mitmeid, kes seda ideed naeruvääristasid. Nii mõnigi neist, kes väitis, et alampalka ei saa rahapuudusel tõsta, teenib täna rekordkasumeid. 

Praegu aga peaks olukorraga tegelema konkurentsiamet, mille liiga piiratud õigustustele Eestis on viimastel ajal juhtinud tähelepanu isegi Euroopa Komisjon. Huvitaval kombel oli aga erakond Isamaa, kes praegu tänaval sinise plakatiga inimeste heaolu eest seismist nõuab, see, kes blokeeris eelmises valitsuses konkurentsiseaduse vajalikud muudatused. Ootame Reformierakonna justiitsministrilt siin nüüd tegutsemist.

Valitsus peab olema kriisides tasakaalustavaks jõuks sellepärast, et mitte pelgalt vähestel valitutel ei oleks helge olevik, vaid võimalikult paljudel Eesti inimestel, elukohast sõltumata, oleks helge tulevik. 

Usun, et ülekohtuselt suured kasumid kerkivad teemaks riigieelarvestrateegia koostamisel, seda eriti olukorras, kui ühiskonna jaoks olulisteks tegevusteks nagu näiteks elanikkonnakaitse rahastamine, tänane eelarve võimalusi ei paku. Maksustamine aga ei pruugi olla alati ainuke lahendus. Näiteks on kasumeid kahekordistanud kütuseettevõtetel võimalused paranenud, et oluliselt kiiremas tempos tanklad generaatoritega varustada ning kindlustada sellega ühiskonna toimimine kriisisituatsioonides.

Mootorsõidukimaks kütab kirgi ilmselt igas Eesti peres ning õigustatult. Meil on selle maksu disainimisel vaja teha veel üpris suur töö, et regionaalne mõõde oleks selgelt suurem ning parema elukeskkonna huvides väheneks linnas sõitvate autode arv. Vastasel juhul jääks mootorsõidukimaksu ainukeseks selgeks mõjuks riigikassa täitmine ning ka selle puhul tuleb raha eelkõige võtta sealt kus seda võtta on. 

Mullu registreeriti Eestis kõigi aegade suurim arv kõrgemat klassi luksusautosid, millede osas keskkonnasäästlikumale käitumisele paarituhande eurone registreerimismaks ilmselt mingit mõju ei avalda.

Hindan rahandusministri pakutud lahendust väiksema sissetulekuga ehk vanemate autode omanikke vähem maksustada. Seda ideed on vaja nüüd edasi arendada. Maapiirkondades omatakse autot, kuna palju on sunnitud sõitmist – töö ja teenused asuvad kaugemal. Aga mitte ainult madalama sissetulekuga inimesed ei ela neist tingimustes. Seega pean oluliseks, et valitsuses vaatame mootorsõidukimaksu ning ühistranspordi suurt liikuvusreformi koos. 

Järgmise nelja aasta jooksul tuleb vähemalt kaks korda sama suur summa ühistranspordi arendamisse panna kui automaks aastas riigikassat täiendab. Meie eesmärk ei tohi olla karistada autosõitjaid, kes selleks on sunnitud või täita riigikassat, vaid põhimõtteliselt ümber korraldada ühistransport nii, et Eesti inimeste igapäevane liikumine muutuks keskkonnasõbralikuks, igaühele kättesaadavaks, inimeste aega väärtustavaks.

Sünkroniseeritud ja tihedam ning kaasaegsem ühistransport muutub seda olulisemaks, mida rohkem keskkonda säästa. Roheleppe eesmärkide täitmist silmas pidades on keeruline ette kujutada, et autode arv linnades ei vähene ning õigustatult tekib küsimus, kas vanade autode asemel ei peaks me hoopis eelistama jõulisi muudatusi ühistranspordi paremaks tegemisel.

Head sõbrad. Meil on teha suur töö, sest vähem kui aasta pärast toimuvad Euroopa Parlamendi valimised. Eesti julgeoleku garantii on meie liitlassuhted. Arvestades majandus- ja julgeolekuolukorda on Eesti jaoks kriitilise tähtsusega, et Euroopa Parlamendi ühte olulisemasse fraktsiooni, sotsiaaldemokraatlikku fraktsiooni, kuuluks vähemalt ka kaks Eesti saadikut. Nii on Eesti hääl meie kõigi elu suunavate otsuste juures kõige kuuldavam. 

Euroopa Liit on end tõestanud viimastel aastatel majandus- ja julgeolekujõuna.  Kliimamuutustega kohanemiseks on vajalik rohelepe, looduse taastamise algatused ja jätkuma peab ka Ukraina ulatuslik aitamine. Samas on vaja arendada Euroopa sotsiaalset mõõdet, et suured ja vajalikud muudatused saaksid ellu viidud nii, et need ei vähendaks inimeste kindlustunnet, vaid parandaksid elujärge. 

Toimetulek on julgeolek – nagu ütlesime riigikogu valimistel; see kehtib ka nüüd ja edaspidi.  Julgeolekut ja toimetulekut mõistva jõuna on meil sotsiaaldemokraatidena suur vastutus ja selleks läheme eesolevail europarlamendi valimistel taas tugevat mandaati küsima Eesti rahvalt. Et rohelepe poleks pelgalt tehnoloogiline muudatus ja kallimad hinnad, vaid tasuvam töö, säästlikum majandus, puhtam keskkond ja kindlam elujärg.

Eesolev sügis poliitikas paneb meile eriti suure vastutuse olles ainsa vasakjõuna ühes valitsuses parempoolsetega, sest meil on pidevalt vaja suunata riigi tegevusi just tasakaalu poole. Pingutame, et Eesti rahvas usaldaks sotsiaaldemokraate veel enam selles asendamatus rollis tasakaalukalt ja kindlast Eesti elu arendada.