Arvatakse, et otsus koalitsioonikõnelustesse minna oli sotsiaaldemokraatide jaoks iseenesestmõistetav otsus ja suurepärane võimalus. Sugugi mitte, sest mõne valimiseelse kuuga mingeid olulisi põhimõttelisi muudatusi poliitikas teha ei jõua ning need kuud tulevad elanike toimetuleku ja riigi julgeoleku mõttes erakordselt keerulised.

Ukraina sõjast tingitud ühiskondlik toetus valitsusele lahtub, inimeste toimetulek kahaneb ning oluliselt turvalisem oleks valimiskampaaniat teha opositsioonist. Kuid selge on see, et Eesti julgeoleku ja elanike toimetuleku nimel on osalemine uue valitsuse moodustamisel ainuõige otsus. Loodan, et seda mõistavad ka Isamaa liikmeid ja toetajaid.

Julgen väita, et nüüd on see hetk ajaloos, mil kunagi pole olnud nõnda oluline, et Eestil oleks esinduslik, töövõimeline ja kogenud valitsus, mis hoiaks Eestit kindlalt NATO ja Euroopa Liidu kursil ning suudaks meie huve ja ootusi rahvusvaheliselt edendada. Olen kohanud ka Isamaa erakonna ridades palju inimesi, kes seda mõistavad, sest nad ise on möödunud 30 aasta jooksul andnud olulise panuse Eesti liitlassuhete arendamisesse ja seeläbi julgeolekusse.

Seda arvesse võttes: kas tõesti saaks ükski tervemõistuslik ja südametunnistusega poliitiline jõud praegu toetada sellise valitsuse moodustamist, kus üks valitsuspartner selgelt on seadnud kahtluse alla meie liikmelisuse Euroopa Liidus ja liitlassuhed NATO-s, kavatsenud kokku kutsuda EL-ist väljaastumise toetusrühma riigikogus ning teine valitsuspartner… neil lihtsalt pole NATO julgeolekuluba, mis võimaldaks ligipääsu riigi seisukohast kriitilise tähtsusega infole.

Sõltub sellest, kas Isamaa on tõesti igavene või käivad ikkagi sisulised ettevalmistused ühinemiseks EKRE-ga. Pole mõtet luua mingeid illusioone, pooleteise aastaga pole ju midagi muutunud ei sisus ega retoorikas. Keskerakondlased nühivad endiselt kohtupinke, EKRE juhid lärmavad ühe raadiojaama sisuturundussaates.

“Kui lendav tsirkus jälle kokku pannakse, siis täidetakse meie inforuum taas mõttetu lärmi ja lõputute skandaalidega.”Mõistan, et poliittehnoloogide jaoks räägib EKREIKE koalitsiooni taastamise kasuks üks argument: nimelt kui lendav tsirkus jälle kokku pannakse, siis täidetakse meie inforuum taas mõttetu lärmi ja lõputute skandaalidega ning seetõttu jääb vähem ruumi päris probleemidele, millega Eesti inimesed sügisest silmitsi seisavad. Ränk inflatsioon, energia- ja kütusehinnad, kinnisvarahindade jätkuv kallinemine, mis teeb noortele inimestele kodusoetamise järjest keerulisemaks jne.

Sisuline riigijuhtimine saab järgmise valitsuse jaoks olema kõike muud kui meelakkumine ning reformierakondlased mõistavad seda hästi. Seepärast ei ole sotsiaaldemokraatidele Reformierakonna ja Isamaaga praegusel hetkel koalitsiooni moodustamine mingi enneolematu võimalus ja valimiseelne kingitus.

Meie soovime seda valitsust moodustada, et meil oleks pärast järgmisi valimisi mingi enam-vähem mõistlikus seisukorras riik, kus hakata uue ja põhjaliku koalitsioonilepingu alusel päriselt suuri ja Eesti elanike jaoks olulisi muudatusi tegema. Ning, hea Isamaa, siin on meil teiega oluline ühisosa alustades eestikeelsest haridusest lõpetades lastetoetustega.

Poliitloogika seisukohast mõistan, et Isamaa jaoks pole see kerge valik ning kiusatus olla ainus mõistuse hääl koalitsioonis EKRE ja Keskerakonnaga on reaalne. Kuid Eesti vajab praegu mõistlikku, professionaalset ja vastutustundlikku juhtimist igas valdkonnas, mitte ainult loetud Isamaa ministeeriumide haldusalas.

Tulge aidake meil tasakaalustada Reformierakonna juhitud Eestit ja kaitsta kõigi meie inimeste toimetulekut, olgu selleks siis suurpered, üksikvanemad või pensionärid, ettevõtjad, meditsiinitöötajad või tudengid, kes homme Eesti edulugu jätkavad.

Sotsiaaldemokraadid olid taaskord täiesti etteaimatavad ja otsustasid nii, nagu eeldasid mitte ainult kitsalt meie valijad, vaid riik ja ühiskond laiemalt. Praegu on liiga otsustavad ajad, et eelmine lendtsirkus taas käima tõmmata.