Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimehe Lauri Läänemetsa (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) sõnul on valitsusliidu poolt Riigikogu menetlusse antud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) kaotamise eelnõu suur löök Eesti demokraatiale, millega nõrgestatakse kontrolli ja sanktsioone keelatud poliitilise rahastamise osas.
Keskerakonna, EKRE ja Isamaa poolt esitatud eelnõuga kaotatakse ära kohustus ettekirjutuse täitmata jätmisel maksta riigieelarvesse igal kalendripäeval 0,85% viivist. Samuti keelatakse vanemate kui kolm aastat rikkumiste puhul erakonnale ettekirjutusi teha.
„Sellist avalikku võimupositsiooni ärakasutamist süüdimõistmisest pääsemiseks pole Eesti ühiskond enne näinud. Eelnõu seadustamisega vabastatakse peaministri partei varasematest seaduserikkumistest mille uurimine on hetkel pooleli,“ ütles Läänemets.
Riigikontrolli pädevuses on kontrolli teostamine ainult avaliku sektori vahendite üle, samas läbipaistava kontrolli teostamiseks tuleb vaadata ka erasektori ja üksikisikute tegevust.
„Eelnõu algatajate varjatud eesmärk tundub piirduda ainult riigieelarveliste vahendite kontrollimisega ning lubada erasektoril ja parteidel ajada asju omavahel kontrollivabalt. Raha ja suurkorporatsioonide võim vaid suureneks ning valija mõju väheneb,“ sõnas Läänemets.
ERJK-sse kuulub üks esindaja igast parlamendierakonnast ning Õiguskantsleri, Riigikontrolli ja Vabariigi Valimiskomisjoni poolt nimetatud liige. Seega on komisjonis esindatud poliitiline kontroll konkurentide üle ning institutsionaalne kontroll poliitikute üle. Hetkel kuulub komisjoni kaheksa erinevat kontrolli teostavat osapoolt. Riigikontrollile järelevalve teostamise ülesande andmine tähendab vaid ühe, piiratud infoga kontrolli teostajat.
„Praeguse komisjoni tõhusus seisnebki just erakondade poolt sinna esitatud inimestes. Võimul olijad võivad mõjutama hakata riigiasutusi ja institutsioone, kui mängus on nende kohtu alla minek. Ainukesed, kelle suhtes neil mõju ei ole, on konkurent – teine erakond,“ lisas Läänemets.
ERJK tutvustas 16. septembril 2019 Riigikogu põhiseaduskomisjonile erakondade kontrolli puudujääke seadustes. Komisjoni sõnul on puuduliku seaduse tõttu valimiskulutuste kontrollimine kohati läbipaistmatu, seadused ei võimalda ERJK-l valimisaruannete detailset kontrollimist ning varjatud rahastuse tuvastamist. Riigikogu pole ERJK pöördumise osas tegevusi algatanud.