Peale seda, kui EKRE esimest korda valitsusse sai, tekkis ühiskonnas nende väljaütlemiste vastu teatav ohtlik taluvus, kirjutab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets.

Varsti täitub aasta Venemaa agressiooni algusest Ukraina vastu, aga samal ajal kui Politico kajastab Putini kokana tuntud Wagneri juhi Prigožini katseid sekkuda EKRE kaudu Eesti poliitikasse, nimetab EKRE juht kaitseväe juhte kahjuriteks. See kinnitab, et EKRE muutumine parketikõlbulikumaks on soovmõtlemine. Parketil nad paratamatult on, aga pinde lendab ja toa nurgast tuleb paha lõhna. Kodukootud Kremli käpikute täitevvõimust eemal hoidmine on nende valimiste järel kõigi Eesti erakondade ühine vastutus. Ja mitte enam pelgalt moraalne vaid otseselt julgeolekust ja riigi huvidest tulenev.

Pärast seda kui Jüri Ratas tõi pärast 2019. aasta valimisi EKRE valitsusse tekkis ühiskonnas teatav taluvus EKRE väljaütlemiste suhtes – puudutagu see siis naisi, vähemusi või meie julgeolekut ja liitlassuhteid. See taluvus on aga ülimalt ohtlik, sest valetame endale öeldes, et EKRE juhtide ja liikmete sõnavõtud on lihtsalt „süütu populism“ ning keele- ja mõttevääratused. Kui vaatame laiemalt Euroopa parempopulistlikke erakondi siis näeme, et Prantsusmaast ja Itaaliast Ungari ja Eestini taovad parempopulistlikud jõud tihti Kremli trummi ja serveerivad rahvuslikus kastmes Prigožini ja teiste Kremli mõjuagentide narratiive.

EKRE eelmise juhi Mart Helme flirt Venemaa väärtusruumi ja autoritaarse riigi põhimõtetega ei tule kellelegi uudisena. Oleme näinud videoid, kuidas endine EKRE juht ja Eesti Vabariigi siseminister Jüri Ratase valitsuses kirjeldab Eestit „kirbukakana“ suure ja võimsa Venemaa kõrval või leiab, et Eesti peaks oma välispoliitikas võtma eeskujuks Orbani juhitud Ungari. EKRE juht võib ju olla vahetunud – värskem nägu, kuid sama kubermangukool, mida kinnitavad Martin Helme seisukohad Eesti julgeolekupoliitika, Ukraina sõja ning meie kõrgemate sõjaväejuhtide osas.

Pole küsimust, et EKRE Kremli-kuramaaž tuleb üheselt hukka mõista, kuid hukkamõistust üksi ei piisa. Esiteks peavad Eestit täna juhtivad erakonnad tegema selgeid samme, et välistada igasugune Venemaa sekkumine Eesti poliitikasse. Kreml on suutnud oma mõjutustegevusega mürgitada maailma võimsaimate riikide sisepoliitikat – Brexit, kollavestide märatsemised Prantsusmaal, Trump ja mäss kapitooliumil, kõiki neid sündmusi on mingil määral seostatud Kremli infooperatsioonidega.

Martin Helme viitas Delfi peaministri „Tööintervjuus“ möödunud nädalal, et „EKRE-lt võidakse valimised varastada“. Kõlab tuttavalt? Kui vaadata neid väljaütlemisi tervikuna ja sõnumeid, mida EKRE oma kanalite kaudu valijatesse sisendab alustades Venemaa väärtusruumi ülistamisest lõpetades umbusu külvamisega meie oma õigusriigi vastu, oleks naiivne arvata, et tegu on lihtsalt valimiskampaaniaga. See ongi päriselt EKRE nägu.

Et nägu ei saaks olema tegu, on vaja teha kaks konkreetset sammu: esiteks tuleb koheselt edasi liikuda erakondade rahastamise järelevalve komisjoni volituste laiendamisega. Ma loodan, et Politico artikkel oli äratuskellaks ka meie koalitsioonipartneritele, et praegu pole aeg, mil tehniliste nüansside üle kembelda.

Mäletatavasti soovis 2019-2020 aastatel Jüri Ratase valitsus EKRE eestvedamisel erakondade rahastamise järelevalve komisjoni üldse laiali saata. Tea küll miks? ERJK-le on kiiremas korras vaja võimaldada täiendavad tööriistad erakondade rahastajate ja nende tausta kontrollimiseks – see on väga otseselt meie julgeoleku küsimus. Me ei räägi enam pelgalt siseriikliku mõjuga korruptsioonist vaid sellest, et vaenulikud võõrriigid otsivad võimalusi erakondade kaudu meie poliitikat ja seeläbi ka julgeolekut ja omariiklust õõnestada.

Teiseks: valimised on loetud nädalate pärast ja siis hakatakse moodustama uut koalitsiooni. Tänase info valguses on selge, et erinevalt 2019. aasta valimistest pole mõne erakonna valmisolek võimu nimel EKRE-ga koalitsiooni moodustama enam pelgalt moraalne küsimus.

EKRE toomine täitevvõimu juurde oleks otsene oht meie liitlassuhetele ja sisejulgeolekule ning iga erakond, kes sellele kaasa aitab, on selles kaasosaline. Igal erakonnal on valimiste eel võimalus selgelt välistada koalitsioon EKRE-ga ning valijatel langetada oma otsus lähtuvalt sellest. Ning igal valijal on võimalus sellest lähtuvalt oma valik teha.

Artikkel ilmus 18. veebruaril 2022 Eesti Päevalehes.