Reinsalu ettepanek ehitada tara ilma seireseadmeteta ei anna meile teadmist hetkest, kui keegi sellest tarast üle kavatseb ronida.

Vaatan, et Urmas Reinsalu on talle omaselt suure käraga asunud rääkima teemast, mis talle lõpuni selge ei ole. Ta väidab, et Eesti maismaapiiri saab enne 2025. aastat valmis ehitada. Ma küsiks vastu, et kas tõesti soovib keegi aukudega ja tehnoloogiliselt puudulikku piiri rajada? Paberil ilus, aga päriselus kasutu.

Tuleb aru saada, et Leedu ja Poola piiritara ehitamise näiteid ei saa Eestiga üks-ühele kõrvutada. Esiteks ehitati ühes neist riigis piir ilma riigihangeteta. Eestis ma seda õigeks ei pea, et sada miljonit eurot riigi raha selliselt kasutataks.

Teiseks ei ole Poola ehitanud piiri täielikult, vaid avatud on need osad, mis asuvad soisel alal. Eesti piiritara saab rajatud ka põhjatutesse mülgastesse, seda erilahenduste ja tehnoloogia abil. Need ehitusprotsessid ei ole sama kiired kui tugevale-siledale maapinnale rajatise püstitamisel.

Eesti piirile paigutatavad kaamerad ja seireseadmed töötavad turvalise ühenduse abil, mida kontrollib ainult Eesti ning kus sideandmete liikumisse ei ole võimalik naaberriigil sekkuda ega näiteks kaamerapildi edastamist takistada.

Kõigi riikide valmisolek selline ei ole ning seetõttu on ka ehitustööd olnud kiiremad.

Eesti rajab piiritara kõrvale ka liikumisteed, korrastab lähedal asuvaid piirkonnateid ning ei unusta ära parimaid piirivalvureid – kohalikke elanikke, kellest mõni ka tänu piiriehitusele parema interneti või elektriühenduse saab. Ka selle poolest erineb (ja võtab kauem aega) Eesti piiri ehitus lähinaabritest.

Oluline on mõista ka piiritara funktsiooni – see takistab piiri ületamist, kuid lõpuks peavad piirivalvurid reageerima, et piiriületus peatada. Reinsalu ettepanek ehitada tara ilma seireseadmeteta ei anna meile teadmist hetkest, kui keegi sellest tarast üle kavatseb ronida. Soovitud väärtust see ei loo ning piirivalvurite töös võrreldes tänasega muutust ei oleks.

Üleüldse oleme juba ehitust kiirendanud, osa lõike on tähtajast oluliselt varem valmis saanud ning pooleliolevate puhul käivad eri lõikude kaupa nii ehitustööd, hanked kui ka hangete ettevalmistused. Pool Eesti u 100 km pikkusest maismaapiirist on täna piiritaraga kaetud ning raha ülejäänud lõikude ehitamiseks on olemas, lisaraha ei kiirendaks tara valmimist.

Kõik osapooled teavad, et piiri valmimine on absoluutne prioriteet. Kui me hakkaks nüüd kogu protsessi ümber tegema, uutes hanketingimustes tähtaegu ettepoole tõstma, tähendaks see hoopis lisakulusid ja hetkel prognoosimatut valmimistähtaega.