Automaksu osas küsiti sotsiaaldemokraatide seisukohta korduvalt juba enne valimisi ning see oli ühene: kui üldse, peaks automaksu eesmärgiks olema suuremates asulates keskkonnasäästlikum liikumine ning õhu- ja mürareostuse vähendamine.

Sotsiaaldemokraatide programmis automaksu ei olnud sellel lihtsalt põhjusel, et paljudele inimestele, eeskätt maapiirkondades, pole auto mugavus või elustiilitoode, vaid sisuliselt esmavajadus. Paraku on uuel valitsusel tarvis nii varasemate kohustuste, kasvanud kaitsekulutuste ja Reformierakonna poolt nõutud maksuküüru kaotamise kulude katteks leida täiendavat raha, mistõttu hakataksegi analüüsima, millisel kujul võiks automaksu kehtestamist kaaluda.

Küllap automaks ühel või teisel kujul ja mahus lähiaastatel tuleb. Küll seisavad sotsid selle eest, et automaks koormaks võimalikult vähe neid inimesi, kelle jaoks pole auto luksuskaup vaid esmavajalik tarbeese, et igapäevaseid asjatoimetusi teha. Seega tuleb välistada näiteks see, et autosid maksustataks näiteks nende vanuse põhjal, sest sel juhul peaksid paljud väiksema sissetulekuga inimesed, kes endale uuemat autot lubada ei saagi, maksma rohkem kui linnainimesed, kelle puhul auto on tihti mugavus – mitte esmavajadus nagu maapiirkondades. Linnaelanikel on võimalik auto asemel kasutada alternatiive – olgu selleks jalgratas, elektritõukeratas või ühistransport. Maaelanikel selliseid võimalusi pole, sest vahemaad on pikemad ning ka ühistranspordivõrgustik hõredam.

Seepärast on automaksul nii oma olemuselt kui ka riigi tulude mõttes kõige rohkem sisu siis, kui proportsionaalselt suurem maksukoormus langeb kallima hinnaklassi ning suuremate mootoritega autodele. See on mõneti ka keskkonna suhtes mõistlikum, sest üldteada tõde on, et oluline osa auto kogu kasutamisperioodi keskkonnajäljest tekib juba selle tootmisel – enne kui auto on jõudnud kilomeetritki sõita. Sellest aspektist vaadatuna on isegi mõistlik, et pidevalt uuema auto soetamise asemel kasutatakse olemasolevat autot võimalikult pikka aega. Mida pikem on auto kasutusiga, seda pikemale ajaperioodile jaotub auto tootmisega kaasnenud keskkonnajalajälg ja seda väiksem on kokkuvõttes auto kogu elutsükli jalajälg keskkonnale.

Kuigi praeguses olukorras on automaksu esmane eesmärk tuua lisatulu riigikassasse, on samavõrd oluline luua lahendus, mis oma sisult oleks mõistlik ja teeniks ka laiemat eesmärki. Ühest küljest keskkonnasäästlikum liikumine linnades, kus on võimalikud alternatiivid, aga teisalt tuleb leida tasakaal, et maapiirkondade elanikke ebaõiglaselt ei karistataks.

Muuseas – ka näiteks heitgaaside arvestamine automaksude puhul ei tähenda tingimata näiteks maal elavate vanemate autode omanike karistamist. Kui võtame heitgaasi kogused, siis ka moodsaima keskklassi linnamaasturi süsinikuheide on ikka kõrgem kui näiteks kümne aasta vanuse väiksema sõiduki puhul. Ning pakkuge, kus on rohkem uusi linnamaastureid? Ikka Tallinna tänavatel, mitte Võru- või Valgamaal kuplite ja küngaste vahel.

Lauri Läänemets: automaksu eesmärk on maksustada luksust, mitte maainimeste esmavajadust