Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles täna toimunud erakonna e-üldkogul, et kuigi eelmine nädal tõi häid uudiseid seoses alampalga kiirema tõusuga, siis seisab riigi rahanduse ja majanduse osas ees veel mitmeid väljakutseid, mille lahendused on sotsiaaldemokraatide eestvõttel ka valitsuse tegevusprogrammis.

Läänemetsa arvates peegeldab tänane riigieelarve seis parempoolse maailmavaate pankrotti, kus varasem riigi kulude kasvatamine ilma tulu suurendamata on valus kõigi jaoks. “Meedias on mitmeid kordi kõlanud, et tänasel valitsusel puudub majandusprogramm ning tegeletakse vaid maksuküsimustega. Kitsalt maailmavaateliselt võttes saab tõesti öelda, et parempoolsete erakondade majanduspoliitika piirdubki sageli maksupoliitikaga ja mõnede üksikute toetusmeetmetega,” ütles ta.

Läänemets lisas, et käibemaksu tõus ei ole olnud sotsiaaldemokraatide esimene eelistus. “Teame, et kitsa maksupoliitikaga riigi rahandust korda teha pole võimalik. Selleks on sotsiaaldemokraadid panustanud valitsuse tegevusprogrammi mitmete oluliste tegevustega, et tasakaalu suunas konkreetsemaid samme ette võtta,” rääkis ta.

Sotsiaaldemokraatide eestvedamisel on valitsuse prioriteetides olulisel kohal regionaalareng. “Selleks rakendatav on suuresti suunatud just kohaliku ja piirkondliku majanduselu arendamiseks ja tugevdamiseks. Peale selle nügib alampalk ettevõtjaid suurema lisandväärtuse poole ning teaduse ja kõrghariduse rahastamise kasv tähendab targemat tööd ning võimekamaid ettevõtteid,” sõnas Läänemets.

Sotsiaaldemokraadid näevad, et roheinnovatsioon ja selleks mõeldud sajad miljonid eurod loovad ekspordieeliseid välisturgudel. “Ka kiiremad sammud odava ja puhta taastuvenergia poole maandab ettevõtete energiariskid. Majanduse kujundamine ringmajanduseks kindlustab meie ettevõtete pääsu jõukatele turgudele ka tulevikus, kus toote jalajälge aina rohkem mõõdetakse.”

Erakonna esimees rõhutas oma kõnes, et ettevõtlustoetuste näol ei ole tegemist lihtsalt raha laiali jagamisega, vaid uuele majanduskasvule vundamendi ladumisega. “Meie piirkondade potentsiaali kasutamine on oluline selleks, et jõukust loodaks järjest rohkem igas Eesti piirkonnas, kus inimesed saavad läbi töö sellest ka suuremalt osa. Ühiselt jõukas Eesti on ühtsem, tugevam ning ülemaailmses koostöös väledam,” sõnas ta.

Lauri Läänemetsa kõne täispikkuses:

Head sõbrad, erakonnakaaslased, head Eesti inimesed!

Soovin meile kõigile head Eesti lipu päeva! Olen vahel Eesti riigi jaoks olulistel pühadel retooriliselt küsinud, et mis värvi on armastus ning andnud kohe ka vastuse, et armastus on sini-must-valge. Inimesed, kes on meile kallid ja olulised, ongi Eesti – meie kultuur, meie keel ja pärand.

Mul on hea meel, et saame oma üldkogu alustada heade uudistega. Sel nädalal kirjutasid ametiühingud, tööandjad ja valitsuse esindaja alla ajaloolisele kolmepoolsele palgakokkuleppele. Nelja aasta pärast moodustab alampalk pool keskmisest palgast. Sõltuvalt majanduse käekäigust jääb piir, millest vähem maksta ei tohi, vahemikku 1100 kuni 1200 eurot. Tänan tööandjate ja ametiühingute esindajaid kõneluste ja kokkuleppe eest! Sotsiaaldialoog ja partnerlus said taaskord kinnituse – koostöö on kõige tähtsam.

See kokkulepe toetab Eesti majandust, piirkondlikku arengut ning annab suurema kindluse naistele, kuid alampalga tõstmisel on ka laiem ühiskondlik mõõde – see on eeskätt inimväärikuse küsimus. See on signaal, et iga töö loob väärtust ja selle eest peab saama väärikat tasu. Eesti on võtnud selge suuna visata palgavaesus prügikasti!

Järgnevatel aastatel tõuseb alampalk aastas 13–16%, mis on märkimisväärne palgatõus. Miinimumpalga kasv kergitab ligi 100 000 Eesti inimese töötasu ning alampalga saajad võidavad rohkem, kui ees ootavate maksumuudatustega kaotavad.

Niisamuti jõustub vähem kui nelja nädala pärast sotsiaaldemokraatide eelmiste valimiste põhilubadus – hooldekodukoht pensioni eest. Sarnaselt alampalgale pole tegemist vaid tuhandete eurode suuruse leevendusega Eesti peredele, vaid põhimõttelise küsimusega väärikusest ja austusest iga inimese elu ja elutöö vastu.

Olulised muudatused vajavad debatti

Eesseisvate maksumuudatuste pärast on mures paljud Eesti inimesed ja ettevõtjad. Pigem oleks õige öelda, et ollakse pettunud, kuna Riigikogu valimistel jäi maksudebatt ära. Sotsiaaldemokraatide südametunnistus on siin aga puhas.

Tegime möödunud aasta lõpus ettepaneku kasvavaid riigikaitsekulutusi rahastada riigikaitse maksust. Igas valimisdebatis meenutasime, et riigi rahandust ei saa korda vaid kärpides, sest miinus on liiga suur ja maksumuudatused möödapääsmatud. Pakkusime oma programmis välja ka lahenduse.

Ütlesin juba rohkem kui aasta tagasi erakonna esimeheks kandideerides, et õhukese ja abitu riigi aeg on möödas. Näeme nüüd läbi riigieelarve parempoolse maailmavaate pankrotti, kus varasem riigi kulude kasvatamine ilma tulu poolt suurendamata, on valus kõigi jaoks. Tõsi, tehtav käibemaksu tõus ei ole meie esimene eelistus. Rohkem saavad ikka panustada need, kes on edukad ja teenivad enam. Sotsiaaldemokraatide nägemuses on maksude maksmine aga au asi – see on patriootlik tegu teisi aidata.

Olulised muudatused maksunduses või inimeste põhiõiguste kaitses vajavad debatti. Avalikkus mõistab seadust ja selle mõtet paremini läbi arutelu ning selliselt on ka vastu võetud seadused legitiimsemad.

Riigikogus toimuv obstruktsioon pole seni debatile kuigi palju ruumi jätnud. Ei parlamendi enda tööprotsessides, kus istungitega ei lasta alustada, ega ka avalikkuses, kus kogu tähelepanu koondub eelnõu sisu asemel obstruktsiooni tehnilistele küsimustele. Lühikeses ajaraamis tehtavate otsuste puhul on aga parlamendis peetava debati kaal eriti suur. Sotsiaaldemokraatide huvi on arutelu ja lahenduste otsimine kõigi erakondade vahel.

Eesti rahvas on põhiseaduse vastuvõtmisega pannud riigikogule ülesande arutada olulisi riigieluküsimusi ja neid seadustena kehtestada. Obstruktsioon sellisel kujul ei vasta aga rahva tahtele. On arusaadav, kui takistataks mõne otsuse langetamist, ent kui tõrjutakse arutelu, ei ole see põhiseaduse ega demokraatia vaimus.

Mõistan muresid ja hirme mis on seotud abieluvõrdsusega. Kuigi ühiskond on samasooliste paaride õiguste teemal ligi kümme aastat arutanud, hirmutavad muutused loomupäraselt alati kedagi. Olgu siinkohal aga öeldud, et inimeste põhiõiguste mittetagamine ei saa olla siiski läbirääkimiste teema.

Vaid kitsa maksupoliitikaga riigi majandust korda ei tee

Kallimaks läinud hindu enam tagasi ei pööra. Tõusma peavad palgad ja majandus vajab targemat hoogu! Ei hooldaja, poemüüja ega ehitaja pole süüdi selles, et nende palgad on väikesed. Inimene üksikuna ei määra majanduse struktuuri või jõukuse jagunemist ühiskonnas. See on riigi ja erakondade vastutus märgata ning kutsuda esile muutusi.

Meedias on mitmeid kordi kõlanud, et tänasel valitsusel puudub majandusprogramm ning tegeletakse vaid maksuküsimustega. Kitsalt maailmavaateliselt võttes: jah, parempoolsete erakondade majanduspoliitika piirdubki sageli maksupoliitikaga ja mõnede üksikute toetusmeetmetega.

Majandus on oluliselt rohkem kui maksuprotsendid. Sotsiaaldemokraatide eestvedamisel on valitsuse tegevusprogrammis olulisel kohal regionaalareng ja selleks rakendatav on suuresti suunatud just kohaliku ja piirkondliku majanduselu arendamiseks ja tugevdamiseks. Alampalk nügib ettevõtteid suurema lisandväärtuse poole. Teaduse ja kõrghariduse rahastamise kasv tähendab targemat tööd ning võimekamaid ettevõtteid.

Roheinnovatsioon ja selleks mõeldud sajad miljonid eurod loovad ekspordieeliseid välisturgudel. Kiired sammud tootmaks kogu vajaminev elekter odavast ja puhtast taastuvenergiast, on odav tootmissisend, mis maandab ettevõtete energiariskid. Õigusruumi muudatused ja majanduse kujundamine ringmajanduseks kindlustab meie ettevõtete pääsu jõukatele turgudele ka tulevikus, kus toote jalajälge aina rohkem jälgitakse. Loodust ja majandust säästvad raiemahud, mis tagavad puidusektori töökohad ka kaugemas tulevikus, tähendavad ühtlasi suuremat puidu väärindamist.

See kõik ei ole raha laiali jagamine, vaid uuele majanduskasvule vundamendi ladumine. Regioonide potentsiaali kasutamine, et jõukust loodaks järjest rohkem igas Eesti piirkonnas, kus inimesed saavad läbi töö sellest ka suuremalt osa. Ühtlaselt jõukas Eesti on ühtsem, tugevam ning ülemaailmses koostöös väledam.

Surnuks konkureerimine ei tee meid tugevamaks

Varasemalt on meid püütud demoniseerida läbi kala ja õnge jutu. Peab tunnistama, et jah, viimastel aastakümnetel on sotsiaaldemokraadid püüdlikult silunud parempoolse majanduspoliitika tekitatud sotsiaalseid rebendeid läbi toetuste. Kuid täna sellest enam ei piisa. Töötame selle nimel, et meist enamuse toimetuleku allikas oleks väärikas töötasu, mitte sotsiaaltoetus.

Ebavõrdsus sünnib eelkõige korrastamata majandussuhete tagajärjena. Seetõttu on õiglase ühiskonna alus säästlik ja tasakaalustav majanduspoliitika. Võimalusi loov haridussüsteem, kodulähedane ja oskustele vastav töökoht, väärikas palk, keskkonnasäästlik ettevõtluse areng, suurem ühiskondliku jõukuse loomine ning jõukuse ühtlasem jagunemine – see on sotsiaaldemokraatlik majanduspoliitika. Ühiskond, kus töö ja töökoht võimaldavad äraelamise ning väärika tasuga töö olemasolu kõikjal Eestis, on riigi mure ja vastutus.

Riik kui koostööplatvorm peab asendama senise üksikvõitluse. Surnuks konkureerimine ei tee meid tugevamaks. Peame edasi liikuma üheskoos. Koos ametiühingutega, koos ettevõtjate erialaliitudega, kõrgkoolide ja vabaühendustega. Miks? Sest meid seovad ühised mured ja vaid üheskoos leiame lahendused.

Tugev Eesti julgeb eristuda ja otsustada, julgeb astuda reaalseid samme, et Eestis oleks vähem inimesi, kes tunnevad, et neid on koheldud ebaõiglaselt. Lootusetus ja ebaõiglase kohtlemise tunne murendab usku oma riiki ja annab äärmuslastele ettekäände lõhkuda demokraatiat ning kärpida inimeste põhiõiguseid ja vabadusi.

Pärast valimisi on rõõmustatud n-ö liberaalse tiiva võidu üle ja arutatud justkui selle üle, et nüüd võiks puhkama heita. Raske on aga uskuda pikaajaliste strateegiate edusse, mis on rajatud kellegi valija hirmutamisele, sest probleemi ennast need ei lahenda. Ma kordan veelkord, et EKRE mitte pole põhjus, vaid tagajärg. Üha kasvava ebavõrdsuse, ilmajäetuse, pettumuse ja lootusetuse tagajärg. Seni, kuni liberaalne eliit ei keskendu nende probleemide lahendamisele, ei nõua parteidelt neis küsimustes pingutust, ei ole põhjust ka ülemääraseks juubeldamiseks. Keegi ei tea praegu, kas võideti lahing või sõda.

Sotsiaaldemokraadid ei lähe puhkama, me töötame edasi! Möödunud aastal erakonna majanduskonverentsil tõdes professor Mati Heidmets, et iseseisvuse taastanud Eesti kõige suurem häbiplekk on piirkondliku ebavõrdsuse jätkuv kasv, mis omakorda põhjustab eelpool nimetatud pettumust ja ilmajäetust. Nüüd on vastutus regionaalarengu eest meie käes.

Nii nagu oleme teinud ajaloos murrangulisi muutuseid luues lastetoetused, töötuskindlustussüsteemi, kehtestanud alampalga, jaganud noore vabariigi alguspäevil mõisamaa rahvale ning iseseisvuse taastamisel omandireformiga selle taas tagasi andnud, saame seda teha nüüd väikelinnade ja maapiirkondade arengus.

Järgnevatel aastatel saavad maapiirkonnad 320 miljonit eurot ettevõtlustoetuseid tasuvamate töökohtade loomiseks. Valmistame ette liikuvusreformi, mis peab tagama oluliselt parema ühistranspordi üle Eesti. Tagame väikekoolide püsimise. Suurendame valdade ja linnade eelarveid, et säiliksid raamatukogud, kultuuri- ja rahvamajad – et püsiks Eesti kultuur.

Tänane valitsus on ametis olnud kaks kuud ja sotsiaaldemokraatidelt on juba küsitud, et alampalga tõus tuleb, pensioni eest hooldekodukoht tuleb, abieluvõrdsus on parlamendis otsustamisel. Tundub justkui, et sotside programm on ellu viidud ja kas võtate nüüd rahulikult?

Vastus on ei. Me ei puhka. On mõned ja väga olulised võidud, kuid ees on rasked ja keerulised valikud, mida peame koos partneritega tegema. Eesti mets ja loodus vajavad kaitset, raiemahud on vaja alla tuua ning elurikkuse hoidmine peab saama meie majandusmudeli osaks. Elanikkonnakaitse vajab püsirahastust – mida paremini on hoitud lapsed ja lähedased, seda paremini riigikaitsja meid kaitseb. Lähiaegadel vastupealetungi alustav Ukraina peab saama NATO ja Euroopa Liidu liikmeks.

Rahapuudus tervishoius paneb paljud rääkima eraraha kaasamisest ning erakindlustusest ja see on ohtlik tee. Eesti tervishoiu rahastamise mudel on maailma üks tõhusamaid ning odavamaid. Pikad järjekorrad või perearstide puudus – see ei ole küsimus rahastamismudelist. Tervishoid lihtsalt muutubki kogu maailmas uute ravivõimaluste tõttu kallimaks ning elanikkonna vananemine Eestis vähendab sotsiaalmaksu laekumist.

Järgnevatel aastatel kirjutatakse ümber Eesti suur lugu. Edukultuse narratiiv lakkab tasapisi toimimast ning asendub uuega. Kesksele kohale peab tõusma ideaal kaotajateta ühiskonnast. Tugevast Eestist, mis on turvaline, keskkonnasõbralik, hooliv ja jõukas.

Meie tänased teod juba kirjutavad seda lugu läbi valitsuse ja parlamendi, läbi kohalike vallamajade, raekodade ja volikogude, läbi kogukonnategevuste ja koostegemiste. On suur väljakutse kujundada ühe riigi ja rahva püüdlusi. Head erakonnakaaslased, sotsiaaldemokraatide toetajad – saame seda teha vaid üheskoos.

Kutsun teid kõiki Eesti rahvalt selleks mandaati küsima kahe aasta pärast toimuvatel kohalike volikogude valimistel. Selleks aga, et võita rahva südameid, on vaja tegutsema asuda juba täna. Eesti ainukese vasakpoolse erakonnana on meil vastutus hoida ühiskonnas tasakaalu. Meil on tegusid, millest rääkida ning on nägemus tulevikust – kaotajateta ühiskonnast, mille nimel pingutada. Jõudu meile ning sooja tegusat suve!