Lugupeetud erakonna auesimees Marju. Head sõbrad, erakonnakaaslased, Eesti inimesed.

Mul on hea meel teid tervitada Järvamaal, Paides, Eestimaa südames. Meist läänes asub aktiivse kogukonnaga Väätsa ja Euroopa suurim piimafarm, põhjas kõrguvad Valgehobuse mäe suusa- ja spordirajad, teel Türile, Kirna mõisas, sirutavad peagi sajad tuhanded tulbid kõigile vaatamiseks oma õienupud mullast välja. Mu kodumaakond on tegus ja toimekas ja ma olen siinsete inimeste üle uhke.

Järvamaa veerel, vastu Viljandimaad, asub aga Kurla küla, mille kunagises pisikeses koolimajas sündis ja kasvas riigilooja, riigivanem, Asutava Kogu esimees, sotsiaaldemokraat August Rei. Tema juhtimisel alustasid sotsiaaldemokraadid Eesti riigi ülesehitamist.

Mõisamaadest said siinsetele peredele kodutalud, eestikeelne haridus sai kättesaadavaks kõigile, naiste võrdsed õigused raiuti seadusesse ning Eestist sai iga inimese vabadusi austav õigusriik.
Seda kõike poleks olnud, kui 105 aastat tagasi poleks sotsiaaldemokraatlikud jõud võitnud Eesti esimese parlamendi, Asutava Kogu valimisi. Need valimised toimusid keset Vabadussõda. Toona, nagu ka nüüd, oli Eesti kahe maailma piiril. Nii nagu täna, olime ka toona, vaba maailma kaitsevall. Rahvana, riigina ja erakonnana.

Meie asi on olnud äratada, hoiatada ja kutsuda üles visalt ja meelekindlalt tegutsema üheskoos ühisel jõul ja ühisel nõul. Tugev Euroopa, see on vabadus, õiglus ja julgeolek.

Sotsiaaldemokraadid seisavad selle eest, et Euroopat ei pääseks juhtima need, kes piiravad inimeste vabadusi, süvendavad ebaõiglust ja kahjustavad läänemaailma ühtsust. On meie ühine ülesanne, et Euroopat ei pääseks valitsema Putini käsilased ja nendega koostööd tegevad parteid. Ungari kogemus ei tohi korduda ei siin Eestis ega Prantsusmaal, Itaalias või Saksamaal.
Paraku just nähtamatu käe kummardajad loovad pinnast agressiivsele autoritaarsusele. Sotsiaaldemokraatide suurim vastutus on tugev Eesti ja ühtneEuroopa, kus kedagi ei jäeta maha. Teame, et kriiside ja sõjaohuga saab hakkama mitte turustiihia, vaid solidaarne ja võrdsust väärtustav ühiskond.

Mina olen veendunud, et kui Eestis ja Euroopas ühiselt pingutame, siis sõda meie õuele ei tule. Eesti on juba täna hästi kaitstud, nii riigi- kui elanikkonnakaitse on meie lähiaja selge prioriteet. Pole kahtlust, kui vaja, panustame riigikaitsesse kogu rahvana, kes rahaliselt, kes aja ja kes oskustega.

Lubasin, et kedagi ei jäeta maha. Sama soovitas mulle Ukraina siseminister, et kui tahame, et mehed oleks rindel, siis peavad nende naised ja lapsed olema hoitud. Mitte ainult relvad ei kaitse meid, vaid varsti ka varjendid ja varjumiskohad, ohuteavitussüsteem ning kõigile elanikele mõeldud kriisideks valmistumise koolitusprogrammid.

Kallid erakonnakaaslased!
Oleme viimase kahe aasta jooksu ühiselt saavutanud palju. Sotsiaaldemokraadid on Eesti juhtiv vasak-tsentristlik jõud, peamine paremerakondade tasakaalustaja. Meie reiting on kinnistunud uuel tasemel – oleme ainus koalitsioonierakond, kes on valitsuses olles toetust kasvatanud. Aga see usaldus pole meile osaks saanud niisama, usaldus tuleb alati välja teenida. Usaldust ehitame iga päev.

Sotsiaaldemokraadid ei aja tühja juttu ega karda ka enne valimisi rääkida asjadest nii nagu need on. Ma olen veendunud, et kui oleme ausad ja otsekohesed, jääme kindlaks oma põhimõtetele, usume endasse, siis teeme lubatu ja unistatu teoks.
Seepärast ärme unusta, et oleme viimase kahe aasta jooksul valitsusvastutust kandes teinud üheskoos mitmeid olulisi asju. Need pole mitte ainult parandanud perede kindlustunnet, vaid olnud märgilised ilmavaatelised muutused – veennud inimesi selles, et Eesti riigis on igaüks oluline, igaüks on väärtuslik ning kedagi ei jäeta ka rasketel aegadel maha.

Valitsuskoalitsioonidesse läksime selgete eesmärkide ning tegevuskavaga ja tegime lubatu teoks: hooldekodu koht pensioni eest, ajalooline alampalga tõstmise kokkulepe, solidaarse tervishoiu tugevdamine, abieluvõrdsus, ambitsioonikas energeetika ja tööstuse plaan, riigikaitse ja siseturvalisuse suurendamine ning Eesti elu tasakaalustav regionaalpoliitika.
Nende muutuste taotluseks pole pelgalt üksikute valitute edu, vaid ühiskonna kui terviku edenemine.

Koostegemise jõud ja ühine tarkus on meid erakonnana Eesti rahvale mõistetavamaks ning märgatavamaks teinud. Ma tänan riigikogu fraktsiooni, meie saadikuid europarlamendis, meie töötajaid, sõsarorganisatsioone, erakonna piirkondade aktiivi ja kohalike omavalitsuste juhte meelekindluse ja koostöö eest.

Erakond on selle liikmed ja erakond püsib alati oma liikmetel. Meil kõigil. Olge tänatud kõik, kes olete kandideerinud, löönud kaasa kampaaniates, kutsunud oma lähedasi valimiskasti juurde, erakonnale kaasa elanud ja kaasa mõelnud.
Aitäh Tanel, Jaak, Kätlin, Andre ja Ester ning paljud teised, et olete otsustanud liituda ja koos meiega seista tugeva Eesti eest.
Ma tänan sind, Madis Kallas, et oled veendunult ja meelekindlalt seisnud maapiirkondade ja väikelinnade eest. Ma tänan sind, Riina Sikkut, et seisad selle eest, et Eesti inimesed elaksid tervena ja kauem.

Suur tänu sulle, Jevgeni Ossinovski, et oled kõigi nende väljakutsuvate ja keeruliste läbirääkimiste juures olnud minu kõrval. See on minu jaoks olnud oluline ja mul on au sinuga koostööd teha!
Reili Rand – tänan sind, et võtsid vastu väljakutse ühendada pereelu ja peasekretäri nõudlik amet. Eesliinil oleme edukad vaid siis kui tagala on korras ja selle märgilise muutuse oled sa, Reili, suutnud teha – meie parteiline kodu on hoitud ja korras. Aitäh sulle!

Head sõbrad.
Pea sada aastat tagasi, külmal detsembrikuu hommikul nägi Väike-Maarja kihelkonnas, Avispea külas, ilmavalgust väike poiss Kalju. Kalju oli minu vanaisa. Tema lapsepõlveaastad möödusid kasvades koos ema, isa, õdede ja vendadega oma kodutalus, iseseisvas Eestis.

Kui ta 15 aastase poisina sõjakeerisesse kisti, oli tema jaoks iseenesest mõistetav, et raskel ajal hoitakse kokku. Kaljust sai vaatamata noorusele osav luuraja – metsavendade silmad ja kõrvad. Seejärel osales ta sakslaste poolel ilmasõja lahingutes. Koju naastes peeti ta venelaste poolt kinni ja kuulati üle Pagari tänaval. Samas majas, kus mina täna töötan.
Aga vanaisal oli õnne. Teel Venemaale pääses ta põgenema ning sõja lõppedes registreeriti vanaema ja vanaisa abielu. Ajad olid rasked. Altari ees seisid nad tööriietes, kummikud jalas.

Mul oli väikese poisina õnne kuulda vanaisa lugusid. Need lood tegid minust skaudi ja hiljem kaitseliitlase. Vanaisa kompromissitu söakus seista oma põhimõtete ja kogukonna eest, tema veendumus, et ka kõige raksemast olukorrast leidub väljapääs ning et Eesti iseolemine vajab igaüht ja igaühe panust, on mind saatnud kogu elu.
Keerulistel aegadel on paratamatu, et riik võtab rohkem vastutust, mitte ainult riigikaitse, vaid ka majandusarengu ja kogu ühiskonna heaolu edenemise eest. Hapra ja pealtvaatava riigi mudel koos usuga nähtamatu käe kõikvõimsusesse, ei arenda, vaid lagundab niigi stressis Eestit.

Siseministri telefon:
11.oktoober 2023 kell 05:39 – Tallinn, 14-dalt korruselt kukkus ja suri naine 91a.
11.november 2023 kell 20:46 – Tartu vald, Raadi lennuväli, auto üle katuse, hukkus tüdruk 14a.
1.detsember 2023 kell 15:55 – Tallinn, 4 korruse aknast hüppas ja suri mees 87a.
4.detsember 2023 kell 20:55 – Lääne-Virumaa, korteris noahaavadega naine ja mees. Lähisuhtevägivald.
27.veebruar 2024 kell 16:46 Harjumaa, hüppas rongi alla naine. 37 aastane. Elus.

Nad kõik on ja olid kellegi lapsed, kellegi vanemad ja vanavanemad, armastatud sõbrad. Kõiki neid juhtumeid oleks saanud ära hoida, kui me oleks õigel ajal märganud ja toetanud. Eesti ei tohi kedagi sel moel kaotada. Mitte kedagi!
Rohkem kui ühegi teise erakonna, on meie südameasi seista selle eest, et kedagi ei jätaks raskuste korral maha. Et keegi ei upuks üksinduses muremõtetesse. Et teenimatult väike sissetulek ei viiks käegalöömise ja riskikäitumiseni. Et kellegi õnnelikku lapsepõlve ei hävitaks koduvägivald.

Mina unistan Eestist, kus vanematel on laste jaoks aega ja lastel vanavanemad, kellega mängida. Ma unistan Eestist, kus ükski pere ei pea täitma poes toidukorvi vaid nende toodetega, mis on kõige odavamad.
Kus inimesed on elukoha valikul vabad ja keegi ei pea müüma oma isatalu seetõttu, et läheduses pole töö- ega koolikohta. Kus üksi elamine ei tähenda vaesuses elamist. Kus igaüks saab tunda rõõmu Eesti puhtast loodusest ja kus elujõulised kogukonnad kannavad meie kultuuri üle aegade.

Ma unistan võrdsete võimaluste Eestist, kus igaüks saab ellu viia oma unistused. Kus ühine edu on sama tähtis kui isiklik. Kus igaühel on kellegi peale loota ja Eesti saab igaühe peale loota.

Sotsiaaldemokraatide jaoks ei ole majanduskasv asi iseeneses. Meie vaadet majandusele eristab teistest erakondadest tugev rõhk ühishuvile. Sellele, et majandusareng ei tagaks mitte pelgalt väheste valitute head käekäiku, vaid Eesti kui terviku arengut.
Kui paremerakonnad vaatavad Eesti elu individuaalse silmapaari perspektiivist, siis meie vaatame mesipuu vaatepunktist! Nemad usuvad, et rikkad tirivad vaesemad ükskord järele ja kui ei tiri, siis see on vaeste enda süü. Meie oleme veendunud, et kõik Eesti inimesed väärivad normaalset elu juba täna.
Meie majanduspoliitika keskmes on missioonimajandus. Majandusmudel, kus riik teadlikult suunab majanduse arengut, kehtestab ausa mängu reeglid ja jälgib nende täitmist, proovib ennetada kriise ega lase kohalikel ettevõtetel rasketel aegadel välja surra.

Missioonimajanduses ei ole ettevõte pelgalt kasumi maksimeerija, vaid täidab väärtuslikku ja üliolulist rolli ühiskonna heaolu suurendamisel. Missioonimajanduses on tööl ühiskondlik väärtus, iga töötegija väärtustatud ja igal ettevõttel ühiskondlik vastutus.

Sotsiaaldemokraadid lähtuvad oma majanduspoliitikas sellest, et iga inimene peab saama palgaga väärikalt ära elada. Seda igas Eestimaa paigas. Kuivõrd ebavõrdsus tekib peamiselt majandussuhetes, tuleb seda ka majandusmudelis ja -suhetes lahendada.
Majandus- ja maksusüsteem, kus kaheksa tundi päevas töötav inimene vireleb ja vajab sotsiaaltoetusi, ei ole midagi sellist, millega maailmas uhkustada. Ei hooldaja, poemüüja, päästja ega õpetaja pole süüdi selles, et nende palgad pole nende töö väärilised.

Tänavune 5. märts oli piinlik päev. Sel päeval, enam kui kaks kuud hiljem, teenisid Eesti naised välja sama palga, mille mehed said kätte juba möödunud aasta lõpuks.

Palgalõhe vähendab naiste majanduslikku iseseisvust ja sellega kaasnevat otsustusvabadust, ei mõjuta ainult praegust töist sissetulekut, vaid ka palgast sõltuvaid toetusi ja -hüvitisi, näiteks vanemahüvitist.
Palgalõhe röövib peredelt kindlustunde ja lastelt võrdsed võimalused. Tulevikus kandub sooline palgalõhe üle aga pensionilõheks.
Palgalõhe ei ole ainult toimetuleku küsimus. Saada samaväärse töö eest väiksemat palka on inimväärikust alandav. Just seetõttu on Euroopa sotsiaaldemokraadid seadnud sihiks palgalõhe kaotamise aastaks 2030.
Meie kokkuleppel sotsiaalpartneritega tõsta kiires tempos alampalka, on lisaks palgavaesuse kaotamisele, ka tõhus palgalõhet vähendav mõju. Seisame selle eest, et töötasu alammääraks saaks vähemalt 50% keskmisest palgast.
Miinimumtasu tõstmine on ka üks osa lahendustest, et nügida ettevõtteid kõrgema tootlikkuse poole. Eesti majanduslik eelis ei ole odav tööjõud ja madalad palgad. Need on meile hoopis sotsiaalseks probleemiks.
Me ei saa ühiskonnana kunagi jõukaks, kui meie konkurentsieeliseks on odav tööjõud. Kui riik ja ettevõtjad investeerivad töötajate teadmiste arengusse, siis loob see jõukust nii töötajatele, ettevõtjatele kui ka ühiskonnale. Targad töötajad aitavad Eestil väljuda väikeste sissetulekute lõksust.

Sotsiaaldemokraatide jaoks on oluline, et tuleviku Eesti majanduskasv põhineks eelkõige taaskasutataval ja taastuval ressursil. Jõukust tuleb kasvatada nii, et seeläbi ei põhjustata teistele kannatusi, ei reostata elukeskkonda ega jäeta töötegijat vaesusesse virelema.

Hiljuti kiitsime valitsuses heaks plaani järgmise 12 aastaga viiekordistada tänane puhta taastuvenergia tootmine. Toetusime Rohetiigri Energia teekaardile, Stockholmi Keskkonnainstituudi energeetikamudelitele ning Kliimaministeeriumi ekspertiisile.
Nii väheneb elektrihind tulevikus kolmandiku võrra, suureneb ettevõtete ekspordivõimekus ning Eestisse luuakse tuhandeid kõrgema palgaga töökohti.

Kümme aastat nende otsustega hiljaks jäämist on aga Eesti ettevõtetele, majandusele ja inimestele väga kalliks maksma läinud. Läheb veel ka tulevikus, kuni tuuleparkide valmimiseni peame tasuma naabritest kolmandiku kõrgemat hinda.
Eesti energiapoliitika aluseks polnud pikka aega uuringud ega turuanalüüsid, vaid mõne erakonna poliitiliste huvide domineerimine. Hoolimata riigikontrolli ja isegi Eesti Energia juhatuse hoiatustest, paigutati Isamaa eestvedamisel ligi miljard eurot taastuvenergia asemel põlevkivijaama ehitusse. Hilisemaid taastuvenergia lahendusi lihtsalt vetostati.
18. oktoober 2012, Riigikogu stenogramm, sotsiaaldemokraatide esindaja kõne. Tsiteerin: „Eesti tarbija jaoks tähendab see seda, et kuigi tulevikus põlevkivielekter turul konkurentsivõimeline ei ole, peame meie ometi kinni maksma kahe põlevkiviploki ehituseks kulunud miljardi euro suuruse investeeringu ning selle hilisema amortisatsiooni- ja ülalpidamiskulud. Seda hoolimata sellest, et tehased ei tööta ja elektrit ostetakse mujalt.“

Täna, aastal 2024 kõlab see kui prohveti suust. Põlevkivielekter pole konkurentsivõimeline ja turule ei pääse, rohkem kui poole elektrist ostsime väljapoolt Eestit ning Eesti Energia teatas hiljuti üle 600 miljoni euro maksnud Auvere elektrijaama allahindamisest 30-le miljonile eurole.

Sellest hoolimata kritiseerib Juhan Parts artiklites, Kristjan Järvan teleekraanil ja Urmas Reinsalu Riigikogu puldis taastuvenergia lahendusi. Isamaa senised valikud energeetikas on olnud samaaegselt inim- kui ka keskkonnavaenulikud. Ei saa jätta märkimata, et ka majandusvaenulikud, sest ükski meie eksportturg ei soovi tooteid, mille valmistamiseks kasutatakse taastumatuid energiaressursse.

Head erakonnakaaslased.
Eesti uue loo elluviimiseks ei saa me seada eesmärgiks ei enam ega vähem, kui olla 2027. aasta valimiste võitja ning valitsuse moodustaja.

Mina usun sellesse, olen alati uskunud. Ka siis, kui politoloogid meile kesist tulemust parlamendivalimistel ennustasid. Või kui kaks aastat tagasi riigikaitsemaksu idee välja pakkusime ja konkurendid meid parastasid.
Uskusin alates aegadest kui astmelise tulumaksu ideed peeti ebapopulaarseks mõtteks, kuni tänaseni, kui seda toetab rohkem kui 60% kodanikest. Seda toetust teades on piinlik ja ebaloogiline, et tulumaksu osas kuulub Eesti tänaseni klassi „endised liiduvabariigid“, mitte Euroopasse!

Ma usun sotsiaaldemokraatiasse sellepärast, et suuremale osale Eesti tänastest probleemidest on meie maailmavaatel pakkuda töötavaid lahendusi. Sest Eesti on tugev ainult siis, kui oleme ühtsed ja kõigil on võimalus ning tahe meie julgeolekusse panustada!
Sellel teekonnal on kaks olulist verstaposti. Kohalike volikogude valimised, kus sotsiaaldemokraatlik valik peab inimestel olema igas maakonnakeskuses ning võimalikult paljudes omavalitsustes.
Tugevate nimekirjade nimel tuleb teha tööd nüüd ja täna, et õige hoovõtt tooks parima tulemuse. Meie juhatuse liikmed, peasekretär, ministrid ja riigikogu liikmed on teile siin toeks, küsige ja kutsuge!
Kaks nädalat enne Võidupüha peab aga Eesti rahvas otsustama Euroopa tuleviku. On selge, et Eesti julgeolek sõltub Euroopa ühtsusest ning sõjalisest ja majanduslikust toetusest Ukrainale.
Sotsiaaldemokraadid Euroopa Parlamendi juhtiva jõuna teavad, kuidas seda teha. Täna kinnitame Euroopa Parlamendi valimisprogrammi ja -nimekirja ning algab meie kampaania.
Marina Kaljurand, Sven Mikser ja teised meie kandidaadid on õige valik.
Meie teha on, et seda teataks igas Eesti kodus! Meie teha on võita need kaks kohta Euroopa parlamendis!
Meie teha on, et inimesed tuleksid valimispäeval valima! Meie teha on Euroopa ühtsus, Eesti vabadus ja julgeolek!
Sotsiaaldemokraadid on kaljukindel valik!