Kultuuriminister Piret Hartman ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) juht Ago Tuuling allkirjastasid täna, 13. detsembril kultuuritöötajate 2023. aasta palgakokkuleppe.

Leppe kohaselt tõuseb Kultuuriministeeriumi valitsemisala asutuste töötajate palga alamäär 1600 euroni. Lisaks antakse asutuste juhtidele 7,34 miljonit eurot täiendavaid palgatõusuvahendeid, mis on 15% tõus ning annab asutuste juhtidele vabaduse otsustada, kuidas oma töötajate palka tõsta lisaks tõusnud miinimumpalgale.

„Järgmisel aastal riigilt palka saavate kultuuritöötajate alammäära palgakasv on üks ajaloo suurimaid. Loodan, et see aitab meie kultuuritöötajatel toime tulla aegadel, kus elukallidus on eri kriiside koosmõjul hüppeliselt tõusnud. 15-protsendiline palgafondi kasv aitab meie asutuste juhtidel vääriliselt tasustada neid, kes seda kõige rohkem vajavad,“ ütles kultuuriminister Piret Hartman. „Värskelt allkirjastatud lepe puudutab Kultuuriministeeriumi eelarvest palka saavaid kultuuritöötajaid. Ent hädavajalik on, et kokku lepitud põhimõtteid järgitaks laiemalt, muuhulgas ka kohalikes omavalitsustes, kus töötab palju kultuuriinimesi. Uuel aastal jätkame TALOga koostööd ka selles suunas,“ lisas Hartman.

„Kokkulepitud 1600 eurot on veidi vähem meie taotlusest, mis lähtus keskmise brutopalga prognoosist. TALO siiras soov oleks, et alammäära tõus oleks tagatud kindla süsteemi põhjal igal aastal, kuna muidu jääksid hüpped liiga kõrgeks ja tegelikult kättesaamatuks,“ lisas TALO juhatuse esimees Ago Tuuling. „Kindlasti on oluline läheneda kultuurisektorile tervikvaates, nii et palgaläbirääkimistel saavutatud tulemused puudutaks ka vabakutselisi loojaid ning kõiki teisi, kes selles sektoris tegutsevad, ka omavalitsustes,“ märkis Tuuling.

Kõrgharidusega kultuuritöötajateks peetakse neid, kes töötavad täiskoormusega kõrgharidust või ka kõrgemat kutsekvalifikatsiooni nõudval või spetsiifilisi erialaseid teadmisi nõudval ametikohal.