Valitsus kiitis heaks ja otsustas saata Riigikogusse siseministri esitatud relvaseaduse muudatused, millega tunnistatakse kehtetuks kolmandate riikide kodanikele antud relvaload. Seaduse muudatus puudutab umbes 1325 füüsilist isikut. Kodakondsuspiirang kehtestatakse ka relvavaldkonnas tegutsevate juriidiliste isikute juhtorgani liikmetele, omanikele ja kasusaajatele.

Siseminister Lauri Läänemets ütles seadusemuudatust kommenteerides, et see annab täiendava lahenduse julgeoleku ja avaliku korra tagamise kindlustamisel. „Täna ei saa me riskida sellega, et siin omavad relvaluba ja relvi inimesed, kes on mõne vaenuliku välisriigi kodanikud. Ideoloogiast või kodanikulojaalsusest tingitult võivad nad mingis olukorras tunda, et peavad oma päritoluriigi huvide kaitsmiseks siin relvad haarama ning sellised riskid me antud seadusega välistamegi,“ ütles Läänemets.

„Seaduse jõustumisel kehtivad siin elavate mitte EL ja NATO riikide kodanike relvaload aasta aega ning seejärel on relvaomanikul veel aasta, et oma relv võõrandada. Võõrandamiseks ettenähtud aasta jooksul peab relv olema hoiul PPA käes. Kui relvaomanik ettenähtud tähtaja jooksul relva ise ei võõranda, tuleb politseil see sundvõõrandada turu keskmise hinnaga,“ selgitas Läänemets.

„Selleks, et asjassepuutuvad relvaomanikud tähtaja eel ei oleks olukorras, et nende käes on ebaseaduslik relv, tasub juba täna hakata oma relvi müüma ja relvalubadest loobuma. Kui aga relv müügikorras ei ole, saab selle tasuta hävitamiseks anda,“ nentis siseturvalisuse asekantsler Veiko Kommusaar.

Muudatus puudutab umbes 1325 füüsilist isikut, kel on kokku umbes 3080 relva. Uute lubade väljastamine on võimalik lõpetada koheselt seadusemuudatuste jõustumisest arvates. Hallipassi omanike relvaload kehtivad loal märgitud kuupäevani ja seejärel neid ei pikendata.

„Samuti kehtestame kodakondsuspiirangu ka relvavaldkonnas tegutsevatele juriidilistele isikutele. Edaspidi kehtib juriidilistel isikutel kodakondsusnõue, mis eeldab, et relvavaldkonnas tegutseva juriidilise isiku juhatuse liikmed, osanikud ja tegelikud kasusaajad ei ole kolmandate riikide kodanikud. Selle nõudega kohanemiseks on juriidilistel isikutel üks aasta. Samas soovitan astuda vajalikke samme pigem varem kui hiljem,“ selgitas asekantsler Kommusaar.

Eelnõu liigub nüüd Riigikokku. Selle jõustumise orienteeruv aeg on uue aasta alguses.