Narvas toimus psüühilise erivajadusega inimeste hooldekodu asjus küsitlus, aga sellega linnavõim pigem eksitas oma inimesi ning võimendas kahetsusväärselt eelarvamusi, kirjutab riigikogu liige, sotsiaaldemokraat Katri Raik ERR-is.

Narva linnapea Aleksei Jevgrafov otsustas korraldada rahvaküsitluse. Ma olen elanud Narvas 20 aastat ja eelmist rahvaküsitlust ei mäleta, kindlasti on mõni olnud, aga igal juhul on see Narvas erakordne, et inimeste arvamust küsitakse. Ja juba seetõttu pälvis küsitlus suurt tähelepanu.

Küsimus ise kõlas nii: “Kas tuleb lubada psüühikahäiretega inimestele hooldekodu ehitamist elamute, ravi- ja kultuuriasutuste, kaupluste ja teiste avalike kohtade läheduses?”

Edasi pakkus küsimustik jaatava vastuse korral valiku erinevaid kohti, kuhu hoolekodu võiks rajada. Küsitlus oli ju tegelikult mõttetu: kui nõnda küsida, siis enamus inimesi ütleb erihooldekodule “ei”. Pole mõtet küsida, kui vastus on ette teada.

Küsimused tuleb vormistada korrektselt

Üks asi tuleb kohe ära selgitada ja see oli kindlasti teada ka küsitluse korraldajatele. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele saavad psüühilise erivajadusega inimeste hooldekodudes elada vaid need inimesed, kes pole ohtlikud ja saavad üldjoontes hakkama, kuid vajavad igapäevase elu ja töö korraldamise juures mõningast abi. Raske psüühikahäirega inimeste jaoks on eraldi olemas kinnised asutused.

Õiguskantsler Ülle Madise juhtis oma 6. märtsi selgituses tähelepanu kõige olulisemale: see küsitlus ei ole põhiseaduspärane, see rikub inimeste õigusi.

Põhiseaduse paragrahv 12 ütleb nii: “Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu”. Seda põhimõtet jagame ju kõik.

Olen sama meelt õiguskantsleriga, et linnavõim on oma inimesi pigem eksitanud ning kahetsusväärselt eelarvamusi võimendanud. Õiguskantsler osutab ka sellele, et ühegi küsitluse tulemused ei ole ainumääravad sellise kaalutlusotsuse tegemisel nagu seda detailplaneeringu algatamine on.

Kindlasti ei tohiks minu kommentaarist jääda mulje, et linnakodanike arvamust ei tohi küsida või et sellest midagi ei sõltu. Muidugi tuleb arvamust küsida ja hoopis enam kui see praegu Narvas kombeks on. Aga küsimused tuleb vormistada korrektselt ja küsitluste korraldamise üle tuleb arutada ka volikogus.

Õiguskantsler ütles, et siinkohal olnuks mõistlik korraldada sotsioloogiline uuring, kuidas hajutada linlaste asjatuid hirme ning kaitsta haavatavate inimeste turvalisust. Olen temaga igati nõus. Võimalik, et kui küsitluse korraldamist oleks eelnevalt arutatud volikogus, poleks nii ebaõnnestunult sõnastatud küsimust elanikele ka esitatud.

Linlaste pärisprobleemid

Hiljuti viis statistikaamet läbi uuringu, millel tuhat Narva inimest vastas küsimustele oma linna kohta. Rõõmustan, et üle 90 protsendi linnakodanikest arvas, et linnas on hea elada. Kõige olulisemate muredena tõid linnakodanikud välja töökohtade puuduse ja meditsiiniabi kvaliteedi. Kolmandana kerkis üles Narva elukeskkonna sobivus noortele peredele. Seega on linlaste pärisprobleemid hoopis teised.

Olen seda meelt, et otsustame ära, kuhu tuleb erivajadustega inimeste hooldekodu ja läheme edasi Narva elanikele tegelikult oluliste teemadega, mis on kõigile kohalikele hästi teada.

Tuletan lõpetuseks meelde, et 40 psüühikahäirega Narva inimest elavad praegu sarnastes hooldekodudes üle Eesti. Nii on nad kahjuks kaugel oma lähedastest ja harjumuspärasest keskkonnast. Sotsiaalministeeriumi andmetel on Narvas veel 58 psüühikahäiretega inimest, kes vajavad abi.

Kahjuks näitavad statistilised andmed, et sarnaste inimeste arv piirilinnas tõuseb, vaatamata sellele, et inimeste koguarv väheneb. Vaimse tervise probleemid võivad kahjuks tabada meist igaüht. Keegi meist pole nende probleemide eest kaitstud, psüühilised häired võivad igaühel tekkida haiguse või trauma tagajärjel. Kas me tahaksime, et meid siis hätta jäetakse? Seda peaks igaüks iseendalt küsima.

Katri Raik: Narva rahvaküsitlus rikkus kõige haavatavamate õigusi