Narva Linnaleht ei ole ajaleht kasvõi juba selle pärast, et ta on naeruväärselt üle makstud. Narva linnavalitsuse poolt esitatud 2020. aasta eelarve projekt näeb ajalehe jaoks ette 145 000 eurot. Linn on viimastel aastatel teinud ka kaks lisaeelarvet, seega ei tarvitse tegu olla kogusummaga, mida järgmisel aastal ajalehele eraldatakse. Sel aastal eraldas linnavolikogu koalitsioon – opositsioon hääletas vastu – ajalehe tarbeks kokku samuti 145 000 eurot. Lisaks saab ajaleht raha reklaamist, ehkki reklaami hinnakiri ei ole avalik. Eesti Meediaettevõtete Liidu tegevjuht Mart Raudsaar kirjutas uba 219. aasta augustikuus, et Narva Linnalehe käitumine reklaamiturul ei ole aus, nad pakuvad teistest märkimisväärselt odavamat reklaami.
Tänini vaikivad linnaametnikud, kas linna ametid maksavad veel eraldi oma kuulutuste eest või mitte. Siin tuleb volikogu liikmetel teha järelpärimine. Sama tuleb küsida linnaasutuste juhtidelt. Kui linn maksab topelt, siis on see erakordselt vastutustundetu ringikäimine linna ja selle elanike rahaga.
Narva Linnaleht ei ole ajaleht ka seepärast, et selles avaldatakse vaid „õigete“ inimeste arvamusi. Need inimesed kuuluvad valdavas enamuses fraktsiooni „Kodulinn Narva“ või linna juhtkonda. Tõsi, jälgede segamiseks tuleb korra kuus avaldada ka kedagi teist. Ma ei usu, et juhtiva fraktsiooni saadikud oma artiklite eest raha maksavad. Muide, taas toimib topeltmaksustamine. Linn on ajalehele juba toetust maksnud, aga tean omast kogemusest, et „valede“ inimeste käest küsitakse artikli ilmumise eest märkimisväärne summa. Minu käest näiteks koos käibemaksuga 420 eurot. Selle summa eest on võimalik osta reklaamipinda üle-Eestilises ajalehes. Olen kõigile soovijatele kirjavahetust ette näidates raha küsimise fakti tõestanud. Mida iganes Narva Linnalehe esindajad ei räägi, nii see lihtsalt oli. Asi ei ole minus, vaid põhimõttes: ajalehe põhimäärus näeb ette, et leht pakub piirkonna inimestele võimalust oma arvamuste ja teadete avaldamiseks.
Seega ei ole Narva Linnaleht mitte kõigi Narva inimeste, vaid Narva „õigete“ häälekandja. Sellise kallutatuse poolest erineb see ajaleht enamikust valla- ja linnalehtedest. Eriti kummaline on vaadata Narva Linnalehe fotovalikut. Kõige levinum on foto naeratavast ja kätt suruvast linnapeast mõnel pidulikul puhul. Huvitav oleks näha linnapead näiteks kohtumisel kohalike energeetikutega või rahvuskultuuriseltside keskel, kes on rahahädas. Rõõmu teeks, kui linnapea külastaks puudega laste organisatsiooni „Matveiko“. Ma ei taha küll linnapea härra Jevgrafovile liiga teha, aga selliseid kohumisi ilmselt ei toimu, seepärast ei saa neid ka pildistada. Aga need on teemad, millest Narva inimesed räägivad oma köökides ja erinevatel kohtumistel. Ja nendel keerulistel teemadel „Linnaleht“ ei kirjuta, sest edulugudest, näiteks spordiplatsi avamisest, on ikka meeldivam teada anda.
Mille poolest Narva Linnaleht veel ei ole ajaleht? Linnalehel on vähe sisu, sest ainult nii saab põhjendada laiu reavahesid. Ja täiesti arusaamatuks jääb, miks peab maksumaksja raha eest kinni makstud lehe vahel olema telekava? Ma saan aru küll, et nii jääb propagandaleht nädalaks televiisorilauale, aga telekava on ju ka teistes ajalehtede vahel.
Ja üleüldse, vaadates Narva rikkalikku meediamaastikku, kas linna infolehte on vaja avaldada igal nädalal? Ärme unusta, et tegu ei ole ajalehe vaid poliitilise häälekandjaga, mille peaks fraktsiooni „Kodulinn Narva“ maksma kinni oma taskust.
Mina olen opositsioonipoliitikuna ajalehe teemal sõna võttes kergesti rünnatav. Aga vait olla ka ei saa. Narva inimesed on samuti oma seisukoha välja ütelnud: portaalis seti.ee hääletas 1500 inimest ja kümnest üheksa ütles, et seda ajalehte ei ole vaja. Kui tänane linnavolikogu enamus üldse oma inimesi kuulab, siis ta sulgeb sihtasutuse „Narva Linnaleht“. Linnaelanike informeerimiseks tuleb kohalike väljaannete vahel korraldada vähempakkumine. Ajakirjandusväljaandeid Narvas jagub.