Ma ei tea praeguses Eestis ühtegi inimest, kes ei tahaks nüüd kodust välja. Kõrvalvalda, naaberlinna, peaasi, et kuhugi sõita, veidi kaugemale. Julgemad unistavad mõnest päikselisemast maast või isegi Soomest. Läti sobib lõpuks ka. On see ikka kõige mõistlikum mõte? Nii arutleb sotsiaaldemokraat Katri Raik Eesti Päevalehes.
Ligi 60 protsenti inimesi kinnitab praegu, et nende sissetulekud on seoses COVID-19 kriisiga kannatanud. Kas reisimiseks on lähiajal üldse piisavalt raha? Milliseks kujunevad uue aja lennupiletite hinnad? Nii jõuavadki reisihuvilised peagi mõttele, et puhkama ja ringi vaatama peab sel suvel ja sügisel, aga ka järgmisel talvel Eestis. Selleks korraks on läbi aeg, kus kogu maailm oli avatud ning Uus-Meremaale ja tagasi võis saada väiksema summaga kui oli Eesti keskmine kuupalk.
Eestiski ringi reisimine nõuab raha ja mitte vähe.
Kõigil ei ole ju maakodu. Samas rõõmustan koos maainimestega selle üle, et taas on külades kuulda kukelaulu. Loodame, et see nii ka jääb ning rohkem kodus töötamisest saab norm. Neile, kellele see sobib ja nendel töödel, kus see on võimalik.
Esimesena on mõistlik avada turismitalud ja kämpingud. Just need on kohad, kus inimkontakte on juba loomuldasa vähem ja kus on võimalik olla vabas õhus ja vabas looduses. Ilmselt on selliseid väiksemaid majutuskohti ka lihtsam ülipõhjalikult puhastada. Muidugi ei maksa unustada RMK metsaradasid ja metsamajakesi. Õnneks meil veel on oma metsa, mida nautida.
Me mäletame eelmistest suvedest, et tihti oli lõuna pool Euroopas puhkust veeta odavam kui koduses Eestis. Ida-Virumaa uhkemate spaade toahinnad ulatasid vahel 150 euroni ühe öö eest ning teisipäeval broneerides ei pruukinud nädalavahetuseks enam tuba saada. Ka kohalikud toidukohad olid rahvast täis. Haapsalus tuli näiteks lõunasööki oodata tunnike. Meie oma inimesed käisid käsitöö- ja suveniiripoodides, need muutusid aina uhkemaks ja uhkemaks ning paarkümmend eurot jäeti üsna lihtsalt poodi maha. Nii toetasime kohalikku ettevõtlust ja selline võimalus on meil ka tänavu.
Praegu on turismi-, majutus- ja toitlustussektoris keerulised ajad.
Niigi kasinate palkadega sektor on kokku kukkunud ja peaaegu suletud. Samm-sammult, aga järjekindlalt tuleb avaneda ja tööle asuda. Kahjuks on karta, et palgad saavad sel suvel olema veelgi väiksemad. Kuna suvine teenistus ei ole piisav, tuleb uusi teenuseid – näiteks restoranitoitude kojuvedu – mõelda välja ka sügiseks ja talveks.
Eesti turist on puhkusekuudel kindlasti varasemast hinnatundlikum. Kujutan ette, et siseturist ei ole enam valmis kahekohalise hotellipäeva eest 120 või 150 eurot välja käima. Need hinnad peavad langema. Siin on teenuse pakkujatel valik: kas teenida suurema hulga inimeste pealt või oodata neid kliente, kes on valmis endist tasu maksma ja keda on ehk paarikümne protsendi ringis. Ilmsesti on kokkuvõttes nutikam esimene lahendus.
Üks keeruline lugu on siseturismi juures veel.
Tegelikkuses tuleb sel suvel end rohkem ise lõbustada, see paljud planeeritud kontserdid, festivalid ja etendused jäävad ära. Kindlasti tuleb ka vähese kontaktiga vabaõhuüritusi, ent siiski.
Tõenäoliselt ei tikuta väga ka kitsastesse muuseumiruumidesse. Seega tuleb muuseumidel end õue kolida. Et meie tublid muuseumid on valmis oludega kohanema, näitas see, kuidas nad juba kriisiaja alguses valmistasid ette ja viisid läbi erinevaid virtuaaltuure.
Loodan, et varasemast hoopis populaarsemaks kujuneb ka vabatahtlik töö. Miks mitte minna suvel paariks-kolmeks päevaks appi mõnele muuseumiprogrammile? Näiteks Narva muuseumi Põhjaõue.
Nüüd ongi käes aeg, et Lõuna-Eesti maapere käiks ära näiteks Haapsalu lahe serval või jalutaks Tallinna vanalinnas. Paar õhtut tagasi nägin seal paarikümne minuti jooksul ainult kahte Wolti-meest ja ei kedagi enamat. Küsisin oma riigikogu pinginaabri, erakordselt hea ajaloojutu vestja käest, mis on need kolm nurgatagust, mis tasuks vanalinnas läbi uurida. Ta ütles, et need kolm imelist kohta on Katariina käik, Laboratooriumi tänav ja Piiskopi aed. Head otsimist!
Nendel inimestel, kes oma kodukohta hästi tunnevad ja eriliselt armastavad, peaksid ees olema töökad nädalad, et oma näoraamatus nii mõnigi Eesti nurk veidi tuntumaks rääkida. Narva osas on mul oma plaan olemas. Saagu sellest minu väike panus Eesti avanemisse.