Tartu Ülikool toetub sümboolselt peahoone sammastele – ka Eesti riigikaitset hoiavad püsti sarnased tugisambad. Need võib jagada neljaks põhivaldkonnaks: kaitsejõud, sisejulgeolek, meditsiin ja Eesti inimeste motivatsioon võidelda ja võita. Ühe samba nõrgenemine võib seada ohtu kogu terviku, mistõttu tuleb panustada kõigisse võrdselt, kirjutab Nõmme linnaosa vanem Karmo Kuri (SDE).
Kaitseväe oluline osa on ajateenistus. Selle kõrval vabatahtlikud organisatsioonid Kaitseliit, Naiskodukaitse, Kodutütred ja Noored Kotkad. Poola peaminister Donald Tusk on öelnud, et alates 2027. aastast soovib Poola riik anda sõjalise väljaõppe 100 000 inimesele aastas. Eesti proportsioone arvestades oleks see ligi 3800 inimest aastas. See tähendab, et Poola alles pürgib tasemele, kus Eesti kohustusliku ajateenistusega juba praegu on ja sellel lisanduvad aktiivsed kaitseliitlased. Reservväe ja vabatahtlike kaasamine on oluline. Eestit rünnates peab vaenlane arvestama, et vastupanu võib tulla igast põõsast.
Sõjaline jõud on tähtis. Ajalugu aga näitab, et rünnakuid alustatakse mitte konventsionaalsete sõjaliste jõududega, vaid mõjutustegevuse ja diversiooniaktidega. Eestil on endal kogemus selles vallas olemas. Ajaloost mäletame Nõukogude Venemaa ebaõnnestunud võimuhaaramise katset 1. detsembril 1924 ehk detsembrimässu. Värskelt on silme ees ka psühholoogilise mõjutustegevus ja praeguses paradigmas hübriidrünnakuteks nimetatud kaablite ja torude purustamised Läänemeres.
Sisejulgeolek hõlmab politsei- ja piirivalveametit, päästeametit, häirekeskust, kaitsepolitseiametit ja Sisekaitseakadeemiat, aga ka digitaristut ehk SMITi. Oleme vast kõik kokku puutunud sellega, et liiklusjärelevalve võiks olla tõhusam ja patrulle tänavatel rohkem. Eesmärk ei ole kaitsesse panustada vähem. Me ei tohi unustada ära, millistest komponentidest kaitse koosneb. Panustada tuleb neisse kõikidesse.
Sõda ilma inimesteta ei pea
Tervis on üks osa personaalsest valmisolekust. Inimeste motivatsioon riiki kaitsta sõltub otseselt ka heaolust ja toimetulekust. Tühja kõhu kõrvalt või võlaorjuses suurte aateliste tegude peale ei mõtle. Ei mõtle riigi säilimisele ja iseseisvusele, vaid võitlus käib isiklikul tasandil. Selge on siin ka see, et valitsuse tegevus on oluline. Toimetulek on julgeolek. Selles kahtlemine on naiivne.
Sammaste tugevdamisele kuluvate vahenditega saavutatav efekt on väga erinev. Otsesed riigikaitse vajadused on miljardites ja tuleb ära katta. Laskemoon on vaid vahend ja ise ei sõdi – sõdib riik ja selle inimesed. Siseturvalisuse, meditsiini ja elanikkonna valmisoleku parandamine nõuab kümneid ja sadu miljoneid, mitte miljardeid, kuid nende investeeringute mõju on suur nii tavaolukorras kui ka kriiside ajal.
Viimane siseminister mõistis seda. Hästi mõistavad vajadusi siseturvalisuse, meditsiini ja IT-valdkondade juhid ja töötajad. Kuidas viia see aga uue koalitsiooni teadvusesse ja kaitseminister Hanno Pevkurini, kes räägib entusiastlikult laskemoonast, kuid on vähemalt näiliselt unustanud, et see on ainult üks osa rehkendusest?
Kui inimene tunneb praegu ärevust, siis Hispaaniasse kolimine ei aita. Päriselt aitab enda võimekuse arendamine. Alustada saab füüsilise vormi parandamisest. See aitab kaasa ka vaimsele tervisele. Järgmine loogiline samm on vabatahtlikult panustamine. Selleks on võimalusi igale eagrupile. Panus on seegi, kui sõpruskonnaga rahvaliigas korvpalli, jalgpalli või võrkpalli mängid. Hoiab vormis ja õpetab tegema meeskonnatööd ja üksteisega arvestama.
Sõda ei ole ainult kaitseväe ja Kaitseliidu ülesanne – see puudutaks kogu ühiskonda. Kui selline olukord saabub, ei võitle ainult relvad, vaid inimesed, kes on valmis ja võimelised oma riiki kaitsma. Jääb üle vaid endalt küsida, kas oled võitleja, võimendaja või võimaldaja, sest sabas sörkija rolli ei saa endale lubada.
Karmo Kuri ⟩ Mis on julgeolek? – Eesti kaitsevõime toetub neljale sambale