Tartu abilinnapead Gea Kangilaski ja Asko Tamme vastavad küsimustele Tartu kunstimuuseumi ja linnaraamatukogu ühishoone asjus.

Mis on Süku ehk Südalinna kultuurikeskus?

SüKu on Tartu Kunstimuuseumi ja Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu tulevane ühishoone.

Mõlemad on uut kodu lootnud vähemalt 20 aastat, kuid selle rajamine on seni topanud rahapuuduse taha. Samuti on pidevalt vaagitud eri asukohti, kuigi eri põhjustel on ikka ja jälle naastud esimesena kaalutu juurde. Võimaliku asukohana käidi Keskpark välja juba 1990. aastatel. 2004. aastal kavandati ühishoone parki, küll enduse Kaubahoovi asemele. 2017. aastal langes asukohavalik lõplikult Tartu südalinna, purukspommitatud alale rajatud pargialale Vabaduse Puiestee äärde.

Miks peab selline ühishoone asuma südalinnas, miks mitte kuskil mujal?

Need kaks on linna sümbolasutused, mis oma olemuselt peavad olema “kõige keskel”. Tuginedes nii KUMU kui mitmete teiste sarnaste asutuste kogemusele eri maailma paigust, suureneb kunstimuuseumi külastuste arv 6-10 korda ning raamatukogu külastused vähemalt kahekordistuvad. See tähendab, et sinna majja tullakse aastas rohkem kui miljon korda. Sellega oleks loodav keskus konkurentsitult kõige enam külastatavam hoone Tartus.

Niisugune külastajate arv eeldab väga head ligipääsetavust igaltpoolt Tartust ja kogu Lõuna-Eesti regioonist. Südalinna on tee pea igast Tartu servast sama pikk, südalinna jooksevad kokku ühistranspordikiired, jalgrattateed. SüKusse on lähimatest bussipeatustest kust iganes tulles vaid lühike sammuvaev. See tähendab, et siia pääsevad kerge vaevaga ka vanemaealised, väikelastega ja liikumispuudega inimesed. 

Lisaks vajab südalinn seesugust kultuurisüdant, mis tooks linna keskele elu tagasi. Tartu on viimastel aastatel kannatanud tõmbekeskuste äärelinna rajamisest. Lõunakeskus ja Tartu Ülikooli Maarjamõisa linnak üheltpoolt ja Raadil asuv ERM teiseltpoolt piltlikut öeldes rebivad Tartut mõlemast suunast. Pärast SüKu valmimist on inimestel taas põhjust tulla ka just linna keskele. Siin leiaksid aset kõrgetasemelised külalisnäitused, saaks lõpuks ometi näha Tartu Kunstimuuseumi kogudes peituvaid tippteoseid, tegeleda omaloominguga, lugeda, õppida, teha kirjatööd, võtta osa erinevaist koolitustest, hobiringidest, loengutest, kontsertidest, etendustest, konverentsidest, haarata ise initsiatiivi ja saada sündmuskorraldajaks, mängida kas või geopeitust jne. 

Raamatukogud ei ole tänapäeval pelgalt raamatute laenutamise kohad, vaid igaühele tegevust pakkuvad kogukonnakeskused. Tule kasvõi niisama üksi või sõpradega hängima, kindlasti on see keskkond vaimu rikastavam, kui kaubanduskeskuste aatriumid! Lähimat head näidet tõeliselt ägedast raamatukogust ei tule kaugelt otsida – Helsingi linnaraamatukogu Oodi valiti 2019. aasta maailma parimaks raamatukoguks ja seda põhjusega. Sümbioos –  kunstimuuseum ja raamatukogu  – tähendab Tartu linnale enneolematut võimalust luua kogu maailmas täiesti ainulaadne kultuuri- ja kunstivaldkondi ühendav tervik – linnasüda.

Südalinna tihedamaks ehitamine ja elavdamine on määratult keskkonnasõbralikum kui linna serva suurte tõmbekeskuste rajamine. Kui tahame autostumist ja sellest tekkivat saastet, müra ja süsinikuemissioone vähendada tulebki sellised hooned just südalinna tuua.

Kas SüKule tõesti ei ole paremat asukohta kui Kesklinna park?

Ei. Muidugi on rohealad ja pargid iga linna jaoks ülitähtsad. Tartu kesklinnas on sõjahaavade tõttu rohelust aga küllalt palju, ühe olulise kultuurihoone võime me sellesse rohelusse mahutada ilma, et sellest oluliselt elukvaliteedis kaotaksime. 

Süku haaraks pargist vähem kui poole, moodustades ühtse terviku nii Küüni tänava poole jääva Kesklinna pargiga kui Vabaduse Puiestee äärse Emajõe kaldaga. Vabaduse Puiestee nende vahel muutuks omakorda ahtamaks ja vähem mürarikkaks. Mõlemad rohealad on seni vähe kasutatud, ebaõdusad, liigivaesed, pigem läbikõndimise kui ajaveetmise kohad. Tekib uus, õdus, lõunapäikesele ja Küüni tänaval liikuvatele inimestele avatud park. Rahvusvahelise arhitektuurikonkursi raames on meie soov mõtestada see ala tervikuna uuesti, panna hoone pargiga kokku kõlama, leides võimalusi selleks, et rohelus ja elurikkus saaks jõudu juurde maja ümber ja jätkuks ka siseruumides. 

Arhitektuurikonkurssi läbi viies tuleb maja planeerida parki nii, et see ei karjuks puudest üle, vaid pigem sulanduks olemasolevasse. Eesmärgiks on säilitada võimalikult palju kõrghaljastust ja pargi iseloom nii, et inimesed tunneksid end ühtaegu õdusalt, värskelt ja vabanenuna ahistavast linnakeskkonnast. Süku peab looma meile täiesti uue kogemuse linnaarhitektuurist.

Kas me saame päris kindlad olla, et see ei saa olema järjekordne kolemaja?

Jah, võime. Ehkki viimastel aastatel on Tartusse rajatud kenasid hooneid, pole need suutnud ravida 2004. aastal rajatud kaubamajast jäänud traumat ja igast uuest hoonest kardame me Tartus ikka ja jälle uut kaubamaja.

See hoone saab olema palju parem.

Südalinna kultuurikeskust rajades on eesmärgiks kliimapositiivsus – tõeliselt keskkonnasõbralik mõtlemine. Ehitussektor moodustab täna ligi poole kõigist süsinikuemissioonidest. Selle muutmiseks tulebki uute hoonete puhul juba disainifaasis mõelda, millest ja kuidas ehitatakse. Süku puhul tähendab see seda, et hoone on kavas ehitada kestlikult toodetud puitmaterjalidest, oskuslikult loodus- ning tehiskeskkonda integreerides. Sarnasust võib otsiv pilk leida pigem Loodusmajast kui kaubamajast. Kuid tegelikult võiksime hoopis uudsest, huvitavast, kestlikust ja sõbralikust hoonest unistada.

Mis hoones täpsemalt on?

Nagu öeldud, hoones on kunstimuuseum ja raamatukogu. Lisaks leiame sealt black-box stiilis saali, ühiskasutuses ruumid, näiteks lasteala, vaba aja veetmise, avatud kohviku näol, aga ka loomeettevõtetele või -organisatsioonidele välja renditavad tegevuspinnad, olgu stuudioteks või taidlustegevusteks ja koolitusteks.

Kokku on hoone pind on 22 000 m2, millele lisandub võimalusel maa-alune parkla. Tihti küsitakse esmajoones, miks on vajalik parkla, aga vastus sellele on ilmne – seepärast, et Süku saab olema üks külastatavamaid asutusi linnas. Samas väheneb pärast raamatukogu ja kunstimuuseumi, samuti polikliiniku kolimist senistest asukohtadest oluliselt liiklus vanalinnas. Seega annab Süku võimaluse teha veel üks linnale oluline keskkonnasõbralik otsus. Nende parklakohtade mahus saame vähendada parkimiskohti vanalinna tänavatel ja rajada nende asemele päris korralike rattateid, nii et inimestel saaks nii jalgsi kui rattaga olema mugavam linnas liikuda.

Kes selle hoone kinni maksab?

SüKu kui riiklikult tähtsa kultuuriobjekti jaoks taotleme raha Kultuurkapitalilt. Otsuse teeb Riigikogu. Hoone maksumus koos ümbritseva ala heakorrastamisega on ligi 60 miljonit eurot, linn rahastab ise ehitust 15 miljoni euroga. Varem on niimoodi rahastatud Kumu ja Eesti Rahva Muuseumi ehitamist.

Kas maja saab Euroopa 2024. kultuuripealinna aastaks valmis?

Ei saa. Kui kõik plaanipäraselt läheb, viiakse arhitektuurikonkurss läbi 2021. aasta sügisel, ehitus algaks 2024. aastal ja valmiks Tartu Kunstimuuseumi ja linnaraamatukogu ühishoone aastal 2027. 

Tartu linna kodulehel on leitav kogu info Süku rajamise eeltöödest: https://www.tartu.ee/en/node/8806