Minu Rõuges asuvast kodumajast on Läti piirini seitse kilomeetrit, linnulennult veelgi vähem. Niikaua kui ma ennast mäletan, olen ikka Lätis käinud. Lapsepõlves olid sagedased sõidud Aluksnesse ja Apesse (Hopasse). Riiga minek oli juba suurem elamus. Ja alati sai ka Lätis poes käidud, sest sealsed maiustused ja jäätis olid teise mekiga. Praegu on minu sidemed Lätiga veel tihedamad. Minu vanem poeg käib Aluksnes treeningul Matkame koos lastega tihti üle piiri Veclaicenesse, samuti külastame perega naaberriigis toimuvaid kontsertite ja spordivõistlusi ning teeme seal aeg-ajalt ka sisseoste. Võin näiteks soovitada seda, kust saab Valmieras (Volmaris) osta kõige maitsvamaid pekipirukaid. Riia on ühtlasi lõuna-eestlastele lähim suurlinn. Läti on minu jaoks tore ning südamelähedane maa.
Pole saladus, et Läti on muutunud eestlaste seas ülipopulaarsemaks. Lätist on saanud justkui unistustemaa. Lätist räägitakse palju ja Lätis käiakse palju. Tõeliseks eldoradoks on kujunenud Valka ja Iklasse rajatud alkoholipoed. Ei möödu päevagi kui meedias ei ilmuks mõni naabermaaga seotud juhtkiri või reportaaž või siis ei arvutataks aktsiisimiinust kokku. Kohati jääb mulje, et Eesti elu keerlebki peaasjalikult Lätti tehtud osturetkede ja sealsete soodsamate hindade ümber. Sünnipäevalaudade ja seltskondade rutiiniks on kujunenud Läti ja sealse odava viina ülistamine ning Eesti valitsuse kirumine. Istusin minagi hiljuti ühel koosviibimisel, kus jutt keeras vanale heale alkoholiteemale, hinnavahedele ja Läti kiitmisele. Seepeale ütles meie kanti kolinud lätlane, et katsuge ise Lätis elada. Tema, nagu ka mitmed teised lätlased on tulnud Eestisse elama majanduslikel põhjustel ja seda just tasuvama töökoha pärast.
Lätit ja Eestit tasub tõepoolest võrrelda ka suurema pildi mõttes. Laias laastus on nii meie pensionid kui ka palgad naabrite omast kolmandiku võrra kõrgemad. Läinud aasta kolmandas kvartalis oli Läti keskmine palk 925 eurot ja Eesti oma 1201 eurot. Kui Läti keskmine vanaduspension oli eelmisel aastal 280 euro ringis, siis Eestis sai 44-aastase tööstaažiga inimene keskmiselt 416 euro suurust pensioni, mis aprillis kerkib kuue protsendi võrra 442 euroni.
Eesti lastetoetused on lausa kordades heldemad. Eesti riik maksab minu kolme lapsele, nagu ka kõigile teistele kolmelapselistele peredele igas kuus kokku 510 euro eest lapsetoetusi. Läti riik toetab kolme lapsega peret praegu vaid 68 euroga. Tõsi, märtsist alates lisandub antud summale 66 eurot. Ka meie politseinike, arstide ja õpetajate palgad on Läti kolleegidest pikalt ees. Nii näiteks on Lätis õpetaja miinimumpalga suuruseks 680 eurot ja Eestis 1150 eurot.
Ja kuigi Lätis elab pea pool miljonit inimest rohkem kui Eestis, ületab meie riigieelarve maht naabrite oma rohkem kui kümnendiku võrra. Kahtlemata on Eesti maanteede kvaliteet parem. Olgu selles reas välja toodud ka see, et piiri lähistel elavad Läti naised tulevad Eestisse sünnitama, kuna nad usaldavad siinset meditsiini enam.
On vana tõde, et palkade ja hindade vahel on seos – kui palgad teevad mõnes sektoris suurema hüppe, siis kajastub see ka hindades. Kui aktsiispoliitika välja jätta, on hinnad suuresti kaupmeeste määrata ehk Eesti valitsus ei pane paika seda, kui palju maksavad kaubad näiteks meie ehituspoodides. Samas ei see ei eestlastele ega soomlastele või ka taanlastele kuidagi pahaks panna seda, et nad teevad ostureise naabermaadesse. See on igati normaalne ja inimlik.
Alkoholiaktsiisi alalaekumine on kahtlemata probleem, aga kindlasti ei ole tegu rahvusliku katastroofi ega suure ühismurega, nagu vahel meediapildist paistab. Tänu korralikule majanduskasvule, kõrge tööhõivele ja palgatõusudele on riigi muud tulud planeeritust suuremad. Rahanduskomisjoni liikmena olen hästi kursis sellega, et kordades suurema augu eelarvesse löövad hoopis ümbrikupalgad. Mustalt makstud palkade tõttu jäi Eesti riigil 2017. aastal saamata üle saja miljoni euro.
Soovitan kõigile, aga eriti neile, kes tähistavad Eesti riigi 100. sünnipäeva autokolonnis Lätti sõites, mõelda ka sellistele Eesti ja Läti elu külgedele.