Opositsiooni ühendkoor Reformierakonna dirigeerimisel on viimastel nädalatel käianud kulunud viisijuppi sellest, kuidas valitsuse tegevus pärsib Eesti majanduse arengut ja halvendab ettevõtluskeskkonda.

Vägisi püütakse jätta muljet, nagu pigistatakse ettevõtjatel kohe-kohe hing kinni, lausa selleni välja, et äri tegemine osutub peagi paljude jaoks võimatuks ja meid ootab tume tulevik. Tegelikkus on küll hoopis teine – Eesti majanduse väljavaated on korralikud ning tänase koalitsiooni sammud koosmõjus hoopis elavdavad majandust, suurendavad inimeste heaolu ja aitavad ühiskonnas jõukust kasvatada ja ühtlasemalt jaotada.

Soovitangi neile, kes praegu tontlikke tulevikustsenaariume maalivad ja hädakella löövad, vaadata Eesti ühiskonna ja majanduse peale avarama pilguga. Kui silmitseda maailma vaid oma mätta otsast, jääb sellest kitsas ja piiratud mulje. Jah, on mõistetav, et osa kavandatavaid maksumuudatusi asjaosalistele ei meeldi. Aga neis ei ole midagi dramaatilist, need ei halvenda Eesti majanduse konkurentsivõimet.

Valitsuse majandus- ja maksupoliitilised sammud on suunatud sellele, et Eesti ühiskond oleks tugevam, rikkam ja sidusam ning et meie majandus kasvaks. Vaadakem tervikpilti. Praeguse valitsuse kõige võimsamaks asjaks pean maksupööret ehk siis tulumaksuvaba miinimumi viimist tänaselt 170 eurolt jubajärgmisel aastal 500 euroni. Vähem kui kaheksa kuu pärast võidab sellest tuntavalt enamik Eesti töötegijaid. Neile, kelle palk on väiksem kui 1200 eurot, jääb igakuiselt rohkem kätte 62 eurot.

Kahtlemata vähendab maksuvaba tulu reform palgavaesust ja vaesust laiemalt. Aga kindlasti võidavad ka ettevõtjad, sest palgasaajate ostujõu suurenemine kasvatab sisetarbimist. Maksureform teeb suure teene ka tööjõunappuses vaevlevale Eesti tööjõuturule, mis on üheselt ettevõtjate huvides. See aitab töökäsi võõrsilt kodumaale tagasi tuua ja mitteaktiivseid inimesi tööle tuua, pakkudes ühtlasi palgasurve alla olevatele ettevõtjatele leevendust. Eeldatavasti kujuneb ees ootavast maksureformist üks majanduskasvu vedureid.

Üheselt on majandusarengu teenistuses kindlasti ka riiklike investeeringute kava, sealhulgas hiljuti valitsuse heakskiidu saanud 135 miljoni euro suurune täiendavate taristuinvesteeringute programm. Jätkakem loetelu: valitsus seisab põllumeeste ja maaelu eest, mille väljenduseks on üleminekutoetuse taastamine ja kriisiabi maksmine põllumajandusettevõtjatele, millest Reformierakond kangekaelselt keeldus.

Kuidagi ei saa väita, et koalitsioon ei kuula ettevõtjaid ja tormab vaid iseenda tarkusest edasi. Läinud aasta novembris, piltlikult öeldes viimasel tunnil, tegi võimule tulnud valitsus tagasipöörde ja loobus reformierakondlikust majutusasutuste käibemaksu tõusust. Maksumäära endiseks jätmine lubab hotellidel ja üldse turismiäril püsida rahvusvahelises konkurentsis ja loob loodetavasti eeldused ka töötajate palgatõusuks. Ära jäi ka kavandatud diislikütuse aktsiisitõus. Plaanitud kujul ei tule autode keskkonnalõiv ning magustatud jookide maks jääb esialgsetest plaanidest madalamaks. Pole sugugi võimatu, et riigikogus algavate debattide käigus korrigeeritakse ka veel mõnda maksukava.

Kokkuvõtvalt – majanduse hoog ei rauge, ettevõtjate kasumid ei kuku ning Eesti on ja jääb riigiks, kuhu tasub investeerida.