Ilma tööd tegemata ei kujutanud lapsepõlvesuvesid 30-40 aastat tagasi ettegi. Kes rassis peedipõllul, kes pesi nõusid, kes aitas posti laiali vedada, kes korjas marju. Nagu tuhanded teised, nii sain ka mina oma esimese tõsise töökogemuse kõblast käes hoides. Aga palju mehisem ja ka tulusam oli 14-15 aastasena rohujahuveskis varahommikust hilisõhtuni tööd murda. Ka nutiajastul tahab valdav osa lastest ja noortest koolivaheaegadel ise taskuraha teenida.
Pahatihti ei jagu kõigile soovijatele aga paslikke töökohti. Tõsi, aastatega on siin olnud mitmeid positiivseid arenguid. Eesti Õpilasmaleva taaselustamine enam kui kümmekond aastat tagasi tegi vähemasti linnanoorte jaoks suure teene. Kasvanud on ka ettevõtjate huvi noorte töökäte vastu. Sageli saavad alaealiste palkamisele takistuseks päris ranged reeglid ja bürokraatlikud tõkked, seda ka hooajatööde puhul. Eestis kehtiv kord on täna karmim Euroopa Liidu omast. Ajast ja arust on ka noortele lubatud tööde nimekiri, mis on väga piiratud. Minu hinnangul võiksid nad kasutada ka redelit ja sõita murutraktoriga, mida oma koduaias tehakse niigi maast madalast.
Riigikogus tulevad kolmapäeval lõpphääletusele töölepinguseaduse muudatused, mis lihtsustavad alaealiste tööle võtmist ja motiveerivad ka tööandjaid. Uued sätted lubavad noortel töötada tänasest oluliselt rohkem koolivaheaegadel. Näiteks tohivad 13-14aastased ja vanemad koolikohustuslikud lapsed teha juba sel suvel päeval kuni 7 tundi päevas ja nädalas kuni 35 tundi tööd. Veel kehtiv õigus piirab neil töötamist nelja tunniga päevas ja 20 tunniga nädalas. 7-12aastased saavad vaheajal endiselt töötada kolm tundi päevas ja 15 tundi nädalas. 15-17aastased noored, kes ei ole kohustatud koolis käima, võivad sarnaselt täiskasvanutega töötada kuni 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Senini olid neile seatud ajalised piirangud.
Uus kord arvestab siiski lastekaitse põhimõtete ja tervisekaitse nõuetega. Edasi jääb kehtima töökeskkonna ohutegurite loetelu ja nimekiri lastele keelatud töödest. Ka ei tohi töötamine pärssida hariduse omandamist.
Tervise- ja tööminister on praegu kooskõlastamas ettepanekut, mille alusel hakkaks riik maksma ettevõtjatele toetust 13–16-aastaste koolivaheajal tööle värbamise eest. Seda on plaanis teha tagasiulatuvalt töötukassa kaudu ning toetuse suuruseks saab olema 30 protsenti alaealise brutopalgast. Tingimuseks on, et tööandja peab olema maksnud aasta jooksul ühele või mitmele alaealisele vähemalt 1000 eurot brutopalka. Loodetavasti jõustub uus kord juba lähikuudel, mis tähendab, et tänavuse aasta suvetööde eest on ettevõtjatel õigus küsida toetust järgmise aasta alguses.
Alaealiste töötamise soosimise kõrval tahab riik ulatada päästerõnga neile 16- 26 aastastele noortele, kes ei tööta, ei õpi ega kasvata kodus last. Eestis on tuhandeid taolisi noori, keda on kutsutud ka kadunud ja nähtamatuks põlvkonnaks. Sageli on nii-öelda ripakile jäämise taga pooleli jäänud haridustee, perekonna toe puudumine ja majanduslik kitsikus koos madala enesehinnanguga. Aga üha enam on meil vati sees kasvanud ja ülehoolitsetud noori, kes ei vaevugi pingutama ega tööle minema. Mugavam on kodus konutada, oodata emalt-isalt armuande ning väita, et 1000eurost väiksem palk on orjade jaoks.
Et selliste noorte tulevik ei oleks tume, tahab valitsus kutsuda ellu mitteaktiivsetele noortele mõeldud tugisüsteemi. Koostöös omavalitsustega ja valmiva IT-lahenduse toel on kavas riskinoored üles leida ja juhatada nad siis personaalselt just neile sobiliku riikliku teenuseni, ennekõike tööotsimis-ja koolitusvõimalusteni. 2018. ja 2019. aastal rakenduva süsteemi keskseks eesmärgiks on vähendada oluliselt mittetöötavate ja -õppivate noorte arvu. Noored vajavad abi, aga neile tuleb ulatada õng, mitte kala. Aitame oma noori, aitame nad tööelu ree peale!