Igapäevaste kriiside taustal kipub ununema, et lähenevad presidendivalimised. Paraku kipuvad need jääma järgmise aasta oktoobris toimuvate kohalike valimiste varju, kirjutab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Kalvi Kõva Lõuna-Eesti Postimehes.
Riigikogu hakkab Eestile presidenti valima 2021. aasta augusti lõpus. Suure tõenäosusega parlament seda teha ei suuda. Riigipeaks valitu peab seal koguma vähemalt 68 poolthäält, mis on parlamendi praeguste jõuvahekordade juures üsna võimatu. Edasi läheb järg valimiskogusse, mis koosneb riigikogu liikmetest ja omavalitsuste esindajatest.
Haldusreformi ja praeguse koalitsiooni otsustamatuse koosmõju tulemusena saab omavalitsusi esindavaid valijamehi olema Estonia kontserdisaalis poole vähem kui 2016. aastal. Kui eelmisel korral tuli presidenti valima 234 kohalikku poliitikut, siis uuel aastal pisut üle saja. Augusti seisuga oli potentsiaalseid linnadest ja valdadest pärit valijamehi 107. Täpse arvu arvutab riigi valimisteenistus välja uue aasta alguses, võttes aluseks, kui palju on meil 1. jaanuari seisuga hääleõiguslikke kodanikke.
Haldusreform jättis Eesti kaardile 213 omavalitsuse asemel 79, mis kärpis ka kaks korda valijameeste ridu. Enamik linnu ja valdu saab välja panna ühe presidendivalija, Tallinn ja teised suuremad linnad rohkem. Kui valimiskogu peaks järgmise aasta hilissuvel Estoniasse kogunema, sõidab Lõuna-Eestist sinna 11–14 valijameest. Lootust kahele valijamehele on Valga ja Põlva vallal, mis on piirkonna rahvarohkemad. Võru linn on rohkem piiri peal. Neli aastat tagasi esindasid Võru-, Põlva- ja Valgamaad aga 39 meest ja naist. Igal juhul on kohalikku tahet valimiskogus vähem ja kasvab Tallinna ning seal asuvate parteikontorite mõju.
Valimiskogu kahanemise «süüd» ei saa üksnes haldusreformi kaela ajada. Oma roll on ka valitsusel, kes ei suutnud isekeskis kokku leppida presidendi valimiste seaduste muudatustes, mis oleksid valijameeste arvu suurendanud. Tuge ei otsitud ka opositsioonilt. Veel läinud sügisel kinnitasid nii Isamaa liider Helir-Valdor Seeder kui Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid, et valimiskord vajab muutmist. See rong on nüüdseks läinud, sest riigikohtu lahend ütleb, et valimisreeglid peavad paigas olema vähemalt aasta enne valimisi.
Igal juhul on lubadused täitmata. Koalitsioonipoliitikute kahepalgelisust näitab seegi, et nende põhiaur läheb rahvast lõhestavale ja sisutühjale abielureferendumile. Äpardunud katse teha valimiskogu suuremaks annab aimu ka sellest, et koalitsioon on võimetu tegema riigipea valimistel koostööd ehk leppima kokku oma kandidaadis.
Kalvi Kõva: lõunaeestlaste hääl jääb presidendivalmistel nõrgaks