Riigikogu seadustas mitteaktiivsete noorte aitamise reeglid

Riigikogu kiitis täna 66 poolthäälega heaks seaduse, mis võimaldab nii omavalitsustel kui riigil aidata paremini neid noori, kes ei õpi ega tööta ja võivad seetõttu langeda tulevikus sotsiaalsüsteemi hoolealusteks.

Seadus kutsub ellu pilootprojekti, mis on suunatud  ühiskonnaelust kõrvale jäänud noortele vanuses 16-26 eluaastat. “Selleks, et aidata mitteaktiivseid noori, kellest paljud on oma muredega koju norutama jäänud, tuleb nad kõigepeal üles leida. Noorsoo-ja sotsiaaltöötajatel tekib õigus saada kindlate reeglite alusel riiklikest registritest infot,” selgitas sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Kalvi Kõva. “Kui selgub, et noor ei õpi, ei tööta, ei teeni kaitseväes, ei tegele ettevõtlusega ega kasvata last, siis püüab ametnik temaga kontakti saada. Kui selgub, et noor inimene vajab ja ka soovib abi, siis saab teda juhatada sobivate teenusteni – kas haridusteed jätkama või siis töötukassasse.“

Selleks, et nn riskinoortest ei kujuneks kadunud põlvkonda, tuleb neile Kõva sõnul ulatada võimalikult varakult abikäsi. „Loodava noorte tugisüsteemi abil saab päästa paljusid Eesti noori, kellel on vastasel juhul oht jääda edaspidi meie sotsiaalsüsteemi ülalpidamisele,“ lisas ta.

Kõva kinnitusel pole mingit alust mõnede opositsioonipoliitikute juttudel, nagu oleks tegu nuhkimisseadusega. „Hätta sattunud noored ootavad märkamist ja tuge. Seda on kõige õigem pakkuda rohujuure tasandil. Kahtlemata tuleb siin usaldada omavalitsuste töötajaid. Ja kui noor keeldub abist, siis nii ka jääb. Kellelegi midagi vägisi peale ei suruta,“ lisas ta.