Kuidas on kulgenud valitsuse töö korvpalli termineid kasutades, kirjutab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees ja riigikogu korvpallimeeskonna liige .
Korvpallist termineid laenates – esimese saja päevaga on meie valitsuse strateegiline mängujoonis ehk suund, kuhu liigutakse, kenasti paika loksunud. Plaan töötab, sööt on käima saadud ja pallid korvi tabanud.
Eelmises valitsuses kukkusid pallid sageli maha, veeresid seina äärde ja sinna need jäidki. Või muudkui põrgatati ja põrgatati, aga söötu ei tulnudki. Lõputu vastuseis maksumuudatustele ning presidendivalimiste ebaõnnestumine parlamendis ja valimiskogus on kaks värvikat näidet. Nii oligi meil platsil «surnud» pall, ehk mäng oli peatunud. Karmimalt öeldes tegi keskmängija aga lõpuks diskvalifitseeriva vea ning pidi seepeale lahkuma kohe mängust ja spordisaalist.
Ent viimased 100 päeva – praeguse valitsuse esimesed 100 – näitavad, et palli saab ka üles korjata, söödud võivad ka täpsed olla.
Uue valitsuse moodustamine tõi olukorra, kus pall on uuesti «elus». Mängupilt on korda saadud, valitsus toimib ja otsustab.
Endine esimängija, kes kipsis jala ja seotud käega vaatab teiste mängu nüüd pingilt, nii muidugi ei arva. Tema kipub juba platsile tagasi, kohe korvi alla. Aga ei ole talle seda aega veel antud.
Eks ta siis hüüab sealt pingilt igal võimalikul ja võimatul juhul, asja eest ja niisama, et valesti mängite, aeg on läbi. Ei ole ju. Meie valitsus kestab vähemalt parlamendivalimisteni kevadel 2019. Ja sealt edasi.
Muidugi nõustun, et saja päeva jooksul oleme ka meie paar korda valesöödu andnud või palli pudistanud ehk seda oskamatult põrgatanud, aga kogemata. Siis võtsime kohe ka päris mängurütmi üles.
Kas olete 100 päeva jooksul näinud valitsuskaaslaste vahel konflikti? Kas partneritele on pandud kulpi, blokeeritud kellegi vise? Ei ole. See ei tähenda erimeelsuste absoluutset puudumist, muidugi mitte. Aga neist lahkarvamustest ei tehta avalikku tsirkust. Nendest räägitakse valitsuskabinetis ja neile leitakse lahendused.
Meeskonna värk.