Läinud nädalal kulmineerusid Soome Vabariigi 100-nda sünnipäeva üritused, mis pakkusid ka meile, eestlastele ridamisi meeliülendavaid hetki. Soome juubeliaasta teemaks ja ka tunnussõnaks on „üheskoos.“  See kujund on mitmekihiline, aga ennekõike kannab „üheskoos“  endas sõnumit, et iga soomlane on vajalik  ja et kõik 5,5 miljonit Soome elanikku on kangelased ja et koos ollakse tugevamad.

Lubage mul laenata headelt naabritelt, kellega meil on palju ühist, ja kasutada seda ilusat sõna seoses 2018. aasta eelarvega. Sõna „üheskoos“ passib hästi Eesti riigieelarve üldnimetajaks, ta võtab kokku selle tuuma. Peatselt seaduse jõu saav eelarve sisaldab mitmeid tänase koalitsiooni valikuid ja otsuseid, mis lubavad meil ühiskonnana tugevama ja ühtsemana edasi minna. Ta viib meid otsustavamalt põhjamaisesse väärtusruumi, kus igaüks on oluline ja kus aidatakse järele nõrgemaid ja neid, kes on pidanud kitsamalt läbi ajama.

Eestit on pikki aastaid vaevanud palgavaesuse probleem – kümned tuhanded inimesed töötavad täiskohaga, kuid nende palk ei taga normaalset äraelamist. Ja mitte kuidagi ei saa uhkust tunda selle üle, et paistame Euroopas silma riigina, kus inimeste sissetulekute vahel valitsevad väga suured lõhed.

Uuel aastal käivituv tulumaksureform toetab üheselt ühiskonna tasakaalustatumat arengut – maksuvaba miinimumi tõus toob ligi 50 000 tööinimest välja suhtelisest vaesusest ning parandab sadade tuhandete sissetulekuid ja elujärge. Jah, jõukamatel tuleb pisut rohkem panustada. Aga ühises kodus ongi nii, et kui enamikul läheb paremini, siis läheb kõigil paremini. Ma ei suuda kuidagi mõista mõne  haljal oksal inimese krokodillipisaraid ja hädakisa „kaotsi“ mineva 36 euro pärast ja hädakisa edukuse karistamise pärast. Hoolivam ja õiglasem ühiskond tähendab ka turvalisemat ja sõbralikumat Eestit ning vaesuse vähendamine edendab majanduskasvu. Kõik see peaks olema meie ühine huvi. Jutud „keskklassi nülgimisest,“ inimeste hirmutamine ja pooltõdede, et mitte öelda valede levitamine –  see on jälle kohatu ja piinlik.

Tulupõhise kihistumise kahanemise kõrval väheneb järgmisel aastal ka regionaalne ebavõrdus. Eesti üheks keskseks väljakutseks on sündimuse suurendamine – see üllas ambitsioon on eelarvesse sisse kirjutatud ja annab loodetavasti ka erinevate sammude koosmõjul ka tulemusi. Eelarve nurgakivideks võib pidada ka lisaraha suunamist haridusse ja tervishoidu ning riigikaitsesse.

Meid ootab ees aasta, mil Eesti Vabariigil täitub 100 aastat. 2018. aastal astuvad ellu mitmed muudatused, mis teevad Eesti ühtehoidvamaks, jõukamaks ja solidaarsemaks ning aitavad jõuliselt kaasa ühiskonna arengule. Sotsiaaldemokraadid seisavad just sellise Eesti eest.

Hoidkem nii Eesti tähtaastal kui ka edaspidi rohkem kokku, olgem üheskoos.