Mis kasu on võimsatest kopsudest ahelsuitsetajale? Jah, võib-olla hakkavad käre köha ja veel hullemad tõved teda kimbutama mõni aasta keskmisest hiljem, kuid kui ta väga püüab, siis õnnestub tal sellegipoolest oma tervis tuksi keerata. Täpselt sama lugu on Tartu kesklinna parkide ja linna üldise tervisega.
Tartu äärelinnades ja linna ümbruses on ülikiiresti kosunud teenindussfäär, sinna on rajatud mitmeid kultuuri- ja haridusasutusi, planeerimisel on mahukad kontorihooned, rääkimata sellest, et lahkunud on hulk linna endisi maksumaksjaid.
Kesklinna lõpusirgel oleva üldplaneeringu eesmärk on luua võimalusi selleks, et üks osa sellistest asutustest ja ka hulk elukohti võiks jääda linna. Linna kui terviku juba alanud üldplaneeringu protsess on kantud samast vaimust. Linn peab olema konkurentsivõimeline vohava valglinnastumise ja üleplaneerimisega linna ümbruses.
Linna planeerimistegevus peab andma signaali riigiasutustele, kõrgkoolidele ja eraarendajatele, et Tartu tahab olla kompaktne elava kesklinnaga linn.
Kesklinna üldplaneeringulahenduse ja pargikaitsjate arutelu puudutab peamiselt nelja objekti. Esiteks, Atlantise kõrvale ühte pargiossa on ette nähtud võimalus ehitada riigimaja, kuhu võiks koonduda riigiasutuste kontorid, mis on seni kippunud suunduma linna servadesse.
Teiseks, majandusteaduskonna õppehoone kõrvale on planeeringuga antud roheline tee Tartu ülikooli uuele IT-majale.
Kui mõelda võimalikule teadustöö ja ettevõtluse sünergiale, siis on Tartu kesklinna ja jõeriigi miljöö sellisele asutusele kindlasti atraktiivsem kui Maarjamõisa õppehoonete ala, kus linnaplaneerimislikult on veel pikk tee minna, enne kui sellestki saaks inspireeriv ülikoolilinnak.
Kolmandana on Kaubamaja ja Poe tänava vahelisse ühte pargiossa piki Emajõge pakutud võimalus rajada kunstimuuseumi ja raamatukogu ühishoone. Kuhu mujale kui kesklinna selline Tartu vaimu kandev asutus peaks kerkima? Pargi lõunapoolne osa on plaanis säilitada, selleks et uue hoone ja pargi arhitektuurne lahendus looks kesklinna juurde ühe sümboolse koha.
Ning neljandana on kaalumisel Vanemuise teatri ja kaubamaja vahelise pargi hoonestamine.
Tunnistan, et selle ala arhitektuurset visiooni on mul isiklikult kõige raskem ette kujutada, sest ruum selle ümber on parasjagu suures muutumises: ehitatava kaubamaja Aleksandri tänava front peaks muutuma aktiivseks jalgsiliikumise alaks ning Vanemuise tänaval hakkab olema oluline kergliiklustee. Sestap saan seda parki puudutavatest kahtlustest kõige enam aru.
Kolmele esimesele objektile vastuseis viib nende ehitamiseni linnakeskusest eemale. Uued elamispinnad kesklinna on planeeritud mittekasutatavatele ja räämas hoonestusaladele ning need plaanid seega ei puuduta parke.
Oluliste asutuste peletamine kesklinnast äärelinna tähendaks aga linnaplaneerimislikult seda, et kogu linnas kasvaks vajadus autotranspordi järele. Mida rohkem asutusi ja igapäevategevust paikneb kesklinnas, seda lihtsam on kujundada head ühistransporti ning eelisarendada jalgrattaga ja jalgsi liiklemist.
Tartu kesklinn jääb väga roheliseks ka pärast seda, kui ülalnimetatud hooned just kesklinnas koha leiavad. See, mida Tartu nii võidaks, oleks kogu linna funktsioneerimine keskkonnasäästlikumalt.
Vastuseisu neile plaanidele võib tõlkida ahelsuitsetaja võrdluspilti. Tartu «kopsude» tulihingelised kaitsjad käituvad nagu arst, kes soovitab juba köha käes piinleval patsiendil senise ühe sigaretipaki asemel suitsetada päevas poolteist pakki.
KADRI LEETMAA
Tartu linnavolikogu liige (SDE)
Tartu ülikooli inimgeograafia vanemteadur