Presidendi otsus jätta perehüvitiste seaduse muudatused välja kuulutamata on suurepärane võimalus seada jalule õiglus ja aidata samaväärselt kõiki Eesti lapsi. 155 miljoni euroga, mis järgmise aasta eelarves lastetoetuste ja lasterikka pere toetuste suurendamiseks ette on nähtud, saab tõsta iga lapse eest makstava lapsetoetuse 119 euroni ehk esimese ja teise lapse puhul selle sisuliselt kahekordistada.

Ebaõiglased summad

Alustame väiksemate numbritega. Välja kuulutamata seaduse järgi oleks 1. jaanuarist tõusnud lapsetoetused ühe ja kahe lapsega peredele 33,3%, kuid kolme lapsega peredele 75%. Konkreetsete summadena paistab ebaõiglus seejuures eriti teravalt silma: üht või kaht last kasvatava pere toetused oleksid tõusnud vastavalt 20 või 40 eurot, kolme lapsega pere omad aga 390 eurot ehk sisuliselt 10 korda enam kahelapselise pere toetustest. Sisuliselt oleks põhiseadusvastaseks kuulutatud seadus saatnud sõnumi, et pere esimene ja teine laps on riigi vaatest pea 9,5 korda väiksemat toetust väärt kui kolmas laps.

Jätkame suuremate numbritega. Kavandatud 20eurone lisa esimese ja teise lapse lapsetoetusele ning hiiglaslik hüpe lasterikka pere toetusele (tänaselt 300 eurolt 650 peale) tähendasid 2023. aasta riigieelarvele kulu suurusjärgus 155 miljonit eurot. Selle rahaga on võimalik teha laste ja nende vanemate (sealjuures lasterikaste perede) heaks väga palju.

Lapsetoetus hoiab pered ülevalpool absoluutse vaesuse piiri

Lapsetoetus on suurepärane universaaltoetus, mis sisuliselt garanteerib, et lastega leibkonnad ei kukuks allapoole absoluutset vaesuspiiri. Kuni 2015. aastani oli lapsetoetus olnud aastaid 19 eurot ning absoluutses vaesuses elavate laste osakaal püsinud stabiilselt vahemikus 9-10%. Kui 2015. aastal tõusis lapsetoetus 45 euroni ja sealt edasi 5euroste sammudega 60 euroni, langes drastiliselt ka absoluutses vaesuses elavate laste osakaal: 2017. aastal oli see langenud 3% peale. Sisuliselt tegid vaid 25-30 igakuist eurot imet.

Viimase aasta kiire inflatsiooni ning sellega kaasnevate toimetulekumurede (mis löövad paratamatult just madalama sissetulekuga leibkondi kõige valusamalt) vastu saamiseks tuleb loomulikult tõsta ka lapsetoetusi, kuid seda õiglaselt. Nagu juba öeldud, võimaldaks 155 miljonit eurot tõsta kõigi laste eest makstav lapsetoetus järgmise aasta 1. jaanuarist 119 euroni. Ühte või kahte last kasvatavale perele tähendaks see sisuliselt lapsetoetuse kahekordistumist ehk üle 700 euro toetust lapse kohta aastas. Seejuures jääksid kehtima olemasolevas määras nii tänane lasterikka pere toetus kui ka kavandatud üksikvanema toetuse tõus 80 eurole.

Või hoopis mitu suurt hüpet hariduses?

Kõik lapsevanemad teavad kui suur ja vajalik tugi on igapäevaelus kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused. 155 miljoni euroga oleks võimalik lahendada ühe hooga näiteks kolm suurt teemat haridusvaldkonnas. Esiteks tagada alates 1. jaanuarist kõigile lastele tasuta lasteaiakoht (hinnanguliselt 64 miljonit eurot*), seejärel pakkuda kõigile koolilastele tasuta kaks sooja söögikorda päevas (suurusjärgus 55 miljonit eurot**) ning lisaks alles jääva 36 miljoni eest luua terviklik vajaduspõhine toetussüsteem, mis tagaks igale lapsele ligipääsu vähemalt ühele huviringile või trennile.

Loomulikult on võimalik lastetoetuste tõusu kombineerida mõne haridussüsteemi kitsaskoha lahendamisega ning vajalikke ideid võib olla veel. Põhiline on aga see, et meil on õnnelik võimalus otsustada kiiresti parima lahenduse üle, sest 155 miljonit eurot on perede toetamiseks eelarves olemas.

Aga demograafia?

Kuid kui eesmärk on siiski lahendada demograafilist muret, nagu selle ebaõiglase reformi eestvedajad alatasa väidavad, siis… Siis tuleks alustuseks mõelda välja midagi, mis seda eesmärki ka tegelikult teenib. Kui lasterikka pere toetuse loomine ei suurendanud kuigivõrd kolmandate laste sündimust, ei suurendanud seda ka toetuse kahekordistamine. Küll aga loob see ebaõiglust – nii majanduslikku kui tunnetuslikku.

Iga teemasse süvenenu teab, et palju tulemuslikum on tegeleda motivatsiooni ja kindlustundega pere esimese või teise lapse sünniks vs. kolmanda lapse sünniks. Juba ainuüksi seetõttu, et sihtgrupp on absoluutarvudes kordades suurem. Seda motivatsiooni ja kindlustunnet aga pakuvadki justnimelt võrdsed toetused ka esimestele lastele ning teadmine, et avaliku sektori teenused ja tugi on kogu kasvamisaja olemas.

Loomulikult on kolm last ühes perekonnas midagi väga toredat ja päris sageli ka omajagu suur väljakutse. Tean seda omast käest, kuid vahetaksin selle eest saadava preemia kõhklematult paremate avalike teenuste ning lihtsalt õiglasema lastetoetuste jagunemise vastu.

Koalitsioonileping?

Minu üleskutse oma erakonnakaaslastele ja sealt edasi ka kõigile teistele Riigikogu liikmetele on teha targem valik kui seadust lihtsalt Riigikogus muutmata kujul uuesti vastu võtta.

Koalitsioonilepingut on täidetud, seadus on Isamaa poolt nõutud kujul vastu võetud, kuid kui on selgunud, et see on põhiseadusvastane, tulebki ümber otsustada. Veelkord, 155 miljonit eurot on perede toetamiseks eelarves olemas ja nüüd on vaja vaid otsustada, mis on kõige tulemuslikum viis keerulises hetkeolukorras selle peredele suunamiseks.

* 67 000 last x 12 kuud x keskmiselt 80eurone kuine kohatasu = 64 320 000 eurot
** 157 000 last x 175 koolipäeva * 2 eurot lisaks tänasele 1 eurole = 54 950 000 eurot