ÜRO iga-aastane maailma õnnelikkuse raport (World Happiness Report 2023) näitab Soomet kõige õnnelikuma riigina. Ka teised Põhjamaad on edetabeli eesotsas: Taani 2. koht, Rootsi 6. koht, Norra 7. koht. Eesti on 31. kohal. Kokku on edetabelis ligi 150 riiki.

Raportis kasutati õnnelikkuse mõõtmiseks kuut tegurit: elatustase, sotsiaalne tugi, tervelt elatud eluaastate arv, vabadus teha elus valikuid, heldus ja korruptsioonitaju.

Üllatab ja paneb mõtlema, et Põhjamaades on astmeline tulumaks, aga see ei häiri nende riikide kõrgepalgaliste töötajate rahulolu oma eluga.

Ei ole kuulnud oma heal järjel olevate välismaa ärisõprade käest astmelise tulumaksu totaalset kirumist, kuigi muidugi oleksid ka nemad õnnelikumad, kui see maksusüsteem oleks nende suhtes leebem. Samas on nad uhked, et aitavad oma suuremate maksudega väiksema sissetulekuga kodanikke ja riigi hariduse, meditsiini ja julgeoleku heal tasemel hoidmist. Ning nad ütlevad, et see ei ole neile karistus, vaid see on solidaarsusmaks, mida nad on valmis maksma, et hoida heal tasemel riigi kõikide elanikkonna kihtide toimetulekut. Palgaorjad õnnelikku ühiskonda üles ei ehita ja madalapalgalised inimesed konkurentsivõimelist firmat samuti ülal ei hoia.

Natuke astmelise tulumaksu poole oli ja veel on meie tulumaksu „maksuküür“, aga nüüd otsustas valitsus selle kaotada ja selle tagajärjel tekib eelarvesse 400-miljoniline puudujääk. Samas on selge, et astmeline tulumaks korvaks selle puudujäägi mitmekordselt. Miks mitte kopeerida astmelist tulumaksu oma edukatelt naabritelt? Või arvame, et oleme nendest targemad?

Kõige tähtsam asi, mida me peame saavutama maksude kaudu, on see, et meie õpetajate ja meditsiinitöötajate, ülikoolide lektorite ja teadlaste, politseinike ning päästjate palgad oleksid sellel tasemel, et nad ei lahkuks parema palga otsingule astmelise tulumaksuga maadesse ehk siis Soome, Rootsi, Norra jne …

Kuidas jõuda Soome ja teiste parimate riikide tasemele, kuidas tuleb arendada ühiskonda, et inimesed läheksid hommikul õnnelikult tööle ja õhtul tuleksid õnnelikuna koju?

Eraisikute tulumaksus on Eesti ja Põhjamaade vahel suured käärid. Eestis sai omal ajal kehtestatud ühtne tulumaks kõikidele palgasaajatele, olenemata nende palga suurusest. See oli õige samm, sest Nõukogude Liidust väljatulnutena olime kõik enam-vähem võrdselt vaesed ja ei olnud andmeid inimeste sissetulekute analüüsiks.

Tänasesse päeva ja endiste sotsmaade tasemele jõudsime oma eduka maksusüsteemiga 30 aastaga ehk ühe põlvkonna jooksul, aga nüüd võiks meie strateegiline ülesanne olla Põhjamaade tasemele jõudmine järgneva 30 aastaga.

Alustame liikumist ja näiteks samm-sammult viime 10 aasta jooksul sisse astmelise tulumaksu, mis suures osas oleks sarnane Põhjamaade omaga.

Kui me vaatame Exceli tabelit, kus on kõrvuti Eesti nn „maksuküür“ ja Soome astmeline tulumaks, siis esimesena, mis hakkab silma ja kriipima hinge, on see, et Soomes maksavad tööinimesed, kelle kuupalk on 1000 eurost kuus kuni 2583 euroni kuus, vähem tulumaksu kui Eesti tööinimene.