Inimene valetab või ei tea valdkonnast midagi, kui väidab, et Eestis pole probleeme plastijäätmetega. Võib-olla on see väide lihtsalt EKRE küüniline vabandus selleks, et oma tööd riigikogus juntimisega huvitavamaks teha, kirjutab Eesti Päevalehe Roheportaalis Tallinna ettevõtluse abilinnapea Joosep Vimm.
Keskkonnaministeeriumi sõnul on 75% meie randadest leitavast prügist plastist. Kuidas saab sellist olukorda mitte probleemiks pidada? Selliselt arvav inimene ei hooli ei Eesti loodusest ega inimestest.
Iga samm plastprügi vähendamiseks on oluline ja erinevate ühekordsete plastiktoodete keelamine on selleks suur samm. Loodust ja tegelikult kõiki ressursse raiskav majandusmudel „võta, kasuta, viska ära“ on oma aja ära elanud. Eriti peaks see selge olema ühekordseks kasutuseks ette nähtud plastist toodete puhul.
Ühekorranõudest on võimalik loobuda
Loomulikult võib tuua hulganisti erandeid, kasvõi meditsiinilised maskid või hügieenisidemed, kus täna veel piisavalt head mitmekordse kasutusega laialt aktsepteeritud alternatiivi ei ole. Aga need ongi erandid. Keskkonnasäästlik poliitika peab olema suunatud maksimaalsele võimalikule tulemusele, kuid mitte põhimõttel „kõik või mitte midagi“.
Laiatarbetooted peavad olema kestlikud, mitmekordselt kasutatavad ja pole mingit põhjust jätkata ühekordsete plastikkahvlite või -nõude kasutamist. Suurürituste puhul peaksime üldse ühekorranõudest loobuma. Sel aastal toimunud Tallinna Maratonil hoiti näiteks ära 100 000 ühiku ühekordse plastprügi teke, kuna rajal kasutati taaskasutatavaid joogitopse. Lihtne ja tehtav lahendus.
Alternatiivid on juba täna olemas. Kindlasti vajab mõni selline teenus ja toode ehk veel arendamist, aga seadusemuudatus annab ka neile ettevõtjatele kindluse, et näiteks korduskasutusnõudesse on mõtet investeerida.
Muidugi on ka Euroopa Liidult saadav trahv mõttetu raha raiskamine, aga see ei ole peamine põhjus, miks seadust muutma peab. Oluline on, et Riigikogu ühekordse plastiku keelustamisega kiiresti edasi läheb. See on nii Eesti looduse kui ka meie inimeste tervise hüvanguks.
Joosep Vimm: plastieelnõu blokeerimine on hoolimatus Eesti looduse ja inimeste vastu