Turism on oma olemuselt eelkõige ekspordile suunatud majandusharu, mistõttu koheldakse seda rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks üldjuhul vastavalt ka maksustamisel. Seni oleme majutusasutusi just seepärast madalama käibemaksuga maksustanud – uus valitsus plaanib sellele lõpu tuua, mis on aga ohtlik kogu turisminduse tulevikule.

Pärast pandeemiat on turismisektor taastumise teel, kuid aina uued šokid pidurdavad külastajate arvu kasvu ning nüüd on oht, et sellele tõmmatakse üldse käsipidurit.Möödunud aastal käis meil välisturiste veel kolmandiku võrra vähem kui 2019. aastal. Kuigi selle aasta algus on näidanud tõusutrendi, pärsivad sõda ja kiire hinnatõus turismisektorit jätkuvalt.

Välisturistid on võimalus turgutada Eesti majandust. Turistide hulga puhul tuuakse välja just majutust, sest ööbimise mõju meie majandusele avaldub laiemalt. Iga turist, kes siia tuleb ja ööseks jääb, tarbib meil ka erinevaid teenuseid ja meelelahutust, käib söömas, soetab mitmesuguseid tooteid ja nii edasi. Seega on laiem mõju tegelikult suurem kui selle avaldumine kitsalt majutusele või turismile.

Niigi tõusvate hindade juures tekib oht, et turistide arvu kasvu asemel hakkab neid vähemaks jääma. Kui majutusasutustele 2025. aastast 9% asemel 22% käibemaksumäär kehtestatakse, on selge, et lisanduv kulu peab tulema kliendi taskust, sest ettevõtete endi kohvrid on viimaste aastatega tühjaks saanud.

Lähiriikides on majutuse käibemaks meie tänase määraga sarnases suuruses – Soomes on see 10, Leedus 9, Lätis 12 ja Poolas 8%. Valitsuse kavandatava muudatusega jääks aga ainukese Euroopa riigina meist ettepoole vaid Taani. Just konkurentsis teiste riikidega peame hindama ka nii suurte poliitiliste otsuste mõju tervele sektorile ja majandusele.

Tallinnas ja kogu Eestis reisides saab palju erilisi ja väärt kogemusi, kuid arvestataval osal siia tulekut kaaluvatel turistidel pole lõpuks vahet, kas nad reisivad Lätti, Poola või Eestisse.

Muidugi saame sihtkohana mõne neist ümber veenda. See aga ei ole piisav, et tagada töökohtade säilimine ning meie turismisektori konkurentsivõime.

Jah, ma olin Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuses ja volikogus sellesse koalitsiooni mineku poolt. Ma usun, et see valitsus teeb ära väga palju head Eesti riigi ja inimeste heaks. Olgu selleks meie kaitsevõime tugevdamine või inimeste põhiõiguste kaitsmine. Seda põhimõttelist otsust ma ei vaidlusta.

Küll aga jagan jätkuvalt seda suurt muret, mis turismisektoril on, ning väljendasin seda ka koalitsiooni mineku otsuse tegemisel. Kuivõrd plaanitav muudatus peaks kehtima hakkama alles ülejärgmisel aastal, oleks oluline vaadata üle, kas see otsus, mis kuivas Exceli tabelis võib tunduda riigile plussmärgiga, meile hoopis tegelikult suuremat auku ei kaeva.

Kui küsida, kust see puudujääv miinus katta tuleks, siis peaks pilgud suunama varimajanduse vähendamise poole.

Innovaatilised ärimudelid ja lahendused on toonud turule mitmeid suurepäraseid teenuseid, millega meie maksusüsteem pole suutnud paraku järge pidada. See on aga lisaks saamata jäänud maksutulule tekitanud ka ebaausat konkurentsi olemuselt sarnaste teenuste pakkumisel.

Kui maksustada õiglaselt ka näiteks külaliskorterite teenusepakkujaid, võiks klassikaliste majutusasutuste käibemaksumäära oluliselt vähem tõsta.

Seeläbi jääks rohkem kliente alles nii ühele kui ka teisele ning turism võiks paari aasta pärast juba oluliselt kiiremini kasvada, töökohti luua ja ka riigikassasse maksutulu tuua.

Sots: paneme Airbnb-rahva maksma. See hoiab hotellide üüratu maksutõusu ära