Laupäeval on vabariigi aastapäev, tõeline pidupäev, mis muidu oleks vaba päev, aga sattus sel aastal nädalavahetusele. Kes töö iseloomust tulenevalt siiski tööl on, saab küll topelt tasu, aga see korraldus ei erine olenemata nädalapäevast. Nii jäävad sel aastal Eesti tööinimesed ilma neljast vabast päevast.

On õige aeg rääkida sellest, et nädalavahetusele langeva riigipüha eest tuleks anda inimestele järgnev tööpäev vabaks. Selle mõtte võiksid riigikogu liikmed nädalavahetuseks kartulisalati ja kiluvõileibade kõrvale peolauas arutamiseks kaasa võtta.

See idee poleks midagi eriskummalist Euroopas ning riikides, kus selline praktika, on siiski üldiselt õnnelikumad inimesed ja tootlikkus kõrgem. Nende majandused ei ole mõne vabaks antud päeva tõttu kiratsema jäänud. Inimesed saaksid aga väärtusliku puhkeaega juurde.

Äraspidine on arusaam, et me peame tõstma enne keskmist tootlikkust Eestis ja alles seejärel saame rääkida vabadest päevadest. Vastupidi, paremini puhanud inimesed on oma töös viljakamad ning just seeläbi saame kasvatada ka majandusedule vajalikku tootlikkust.

Laskumata siinkohal pikemasse diskussiooni neljapäevasest töönädalast või nädalase normtöökoormuse vähendamisest, on senised katsetused üle maailma ja ka tegelikult Eestis näidanud, et nii on võimalik tõsta töö efektiivsust ning lühema ajaga vähemalt sama palju tööd siiski ära teha. Positiivseid näiteid on Rootsist Uus-Meremaani.

Tagasi riigipühade ja vabade päevade juurde. Tööõiguses oleme juba kokku leppinud, et riigipühal töötamise eest tuleb üldjuhul maksta topelt. Erandina on töötaja ja tööandja vahelisel kokkuleppel võimalik hüvitada see ka täiendava tasustatud vaba ajaga, seda aga samuti topelt tööajas.

Mõned riigipühad oleme hinnanud nii pidulikeks, et töötajatel on õigus eelneval päeval lühendatud tööajale. See kinnitab vaid seda, et riiklikud pühad on nii tähtsad, et meil kõigil peaks nendega kaasnema täiendav võimalus puhata.

Aastaid kestuskelusid sel teemal pole tänaseni tulemust andnud. Riigikoguski on see viimase seitsme aasta jooksul paar korda arutluse alla tulnud. Seejuures on mõned osapooled kasutanud kirvemeetodil arvutusi, mis väidavad, et riik kaotaks sellega maksutulu ja üldse oleks need neli või kuus päeva aastas hoop Eesti majandusele. Tavapäraselt ei maksta muidugi palka vähem kui riigipüha tööpäevale langeb, nii et tulumaksu arvelt maksutulu saamata jäämine pole tõsiseltvõetav argument.