Eesti elanike hoiakud on valdavalt soolist võrdõiguslikkust soosivad, tegelik rolli- ja tööjaotus perekondades on aga jätkuvalt küllaltki traditsioonilisi soorolle järgiv, selgus sotsiaalministeeriumi tellitud uuringust.
Sotsiaalministeeriumis tutvustati mullu sügisel läbi viidud soolise võrdõiguslikkuse monitooringut, milletaoline viidi viimati läbi 2013. aastal ja enne seda 2009. aastal. Silmast silma intervjuude abil läbi viidud üle-eestilises küsitluses osales 1002 inimest vanuses 15-74.
Uuringust selgus, et valdav osa elanikkonnast on oma hoiakutes soolist võrdõiguslikkust soosiv, pidades naiste ja meeste võrdsemat vastutuse jagunemist töös ja pereelus positiivseks. Traditsioonilisi soorolle toetavad ning õigustavad hoiakud on elanikkonnas vähemuses ning omasemad pigem eakamatele või madalama haridusega inimestele, mõnevõrra ka mitte-eestlastele.
Perioodil 2009-2016 toimunud muutused annavad tunnistust traditsiooniliste soorollide mõju nõrgenemisest, kuid muutused on olnud pigem väikesed.
Meeste positsiooni tänases Eesti ühiskonnas ning nende võimalusi tööelus peetakse valdavalt paremateks kui naistel. Monitooring näitas, et naistel on meestega võrreldes enam kokkupuuteid soost tuleneva ebavõrdse kohtlemisega töökohal ning samuti on alaealiste lastega peredes naistel sagedamini raskusi töö- ja pereelu ühitamisel kui meestel. Keeruliseks osutub näiteks tööl ületundide tegemine, koolitustel osalemine ning komandeeringutes käimine.
«Töö tegemise viisid on seoses tehnoloogia arenguga muutumas üha paindlikumaks ning sellega seoses muutub ka perede elukorraldus. Riik peab käima muutustega kaasas, mistõttu oleme välja töötanud eelnõu, et vähendada soolist palgalõhet ning tagada naiste ja meeste võrdne kohtlemine tööturul,» ütles .
Ministri hinnangul tuleb pidevalt tööd teha ka tööandjate hinnangute ja hoiakutega, sest hoolimata riikliku kontrolli olemasolust peab võrdse palga maksmise kohustuse täitmises olema veendunud ennekõike tööandja ise.
2013. aastal arvas 62% ja 2016. aastal 49% vastajatest, et pereelu ja lapsed piiravad naiste karjäärivõimalusi. sõnul on riik töö ja pereelu ühitamisse viimaste aastate jooksul tugevalt panustanud, kaasajastades vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi.
«Selleks, et mehed saaksid panustada rohkem hoolduskoormuse jagamisse, muudame olulise sammuna vanemapuhkuse paindlikumaks. Muudatused annavad isadele võimaluse rohkem aega perega veeta ning emadele paindlikumad võimalused töölkäimiseks,» ütles minister.
Monitooringu andmetel ei ole soolist palgalõhet soosivad hoiakud elanikkonnas levinud. 95% küsitletutest oli arvamusel, et mehed ja naised peaksid saama sama töö eest võrdset töötasu. Soolisest palgalõhest on kuulnud 69% elanikkonnast, kellest omakorda 64% peab seda suureks probleemiks.
Eesti peredes on meeste ja naiste rolli- ja tööjaotus jätkuvalt küllaltki traditsioonilisi soorolle järgiv. Igapäevad rutiinsed majapidamistööd on enamikus peredes naiste õlul, samas kui meestele langeb suurem vastutus pere majandusliku toimetuleku kindlustamise eest. Naistest 27% ja meestest 18% oli mõnest oma pereliikmest majanduslikult sõltuv, sealjuures naiste puhul oli enamasti tegu majandusliku sõltumisega oma abikaasast või elukaaslasest, kuid meeste puhul sõltumisega oma emast või isast.