Parlamentaarse riigikorra üks printsiipe on riigikogu enamuse õigus võtta vastu seadusi. Võimalikult laiapõhjalise kokkuleppe poole tuleb püüelda, ent otsustada peab saama ka juhul, kui seda ei ole võimalik saavutada. Obstruktsioon on parlamentarismi normaalne osa. Igas demokraatlikus parlamendis on oma viisid, kuidas pidurdada opositsioonile mittesobiva õigusloome menetlust. Selle eesmärk on suunata avalikkuse kriitilist tähelepanu mõnele algatusele ning ideaalis sundida parlamendi enamust tegema opositsioonile järeleandmisi.
Harva on võimalik ka konkreetne algatus surmata, kui kriitika ja venitamise tulemusena kaob valitsusliidus konsensus ning leitakse, et lahing ei vääri küünlaid. Seega, obstruktsioon on legitiimne parlamentaarne instrument, kui see puudutab mõnda konkreetset eelnõu. Kui selle tulemusena muudetakse üleüldse võimatuks eelnõude arutamine, nagu eelmisel nädalal arutute arupärimiste esitamisega, ei võimalda see parlamendil täita oma põhiseaduslikku ülesannet. Ja see ei ole aktsepteeritav.
Erinevalt Keskerakonnast ja Isamaast ei ole EKRE huvitatud vähimastki kompromissist. EKRE ei ole rahul oma valimistulemusega, aga see ei ole piisav põhjus riigikogu töö halvamiseks.