Uue kaksikliidu partnereid on tabanud lapselik eufooria. Koalitsiooni summaarne toetus on napilt 20 protsenti, aga nüüd saab lõpuks hakata tegema „jõhkraid kärpeid“, nagu Margus Tsahknale meeldib rääkida.
Reformierakond on poliitkommunikatsioonis võtnud kasutusele trumpismi uue vidina ehk Elon Muski mootorsae. Üllatuslikult on ka varasemalt tõenduspõhise täpsuse austaja Kristina Kallas võtnud omaks laiava poliitretoorika, kiites Muski lähenemise heaks ja vihjates tervete ametite sulgemise vajadusele.
Mootorsaag on hea tööriist, aga iga töö jaoks ei kõlba. Algajal arboristil tõstab ta kindlasti adrenaliinitaset, ent oskamatu käsitsemisega võib kahju olla suur. Avaliku sektori probleemidele nähakse mootorsaagi lahendusena kahel juhul: kui tegelikke probleeme ei osata diagnoosida või kui probleeme küll mõistetakse, aga reformide läbiviimiseks napib kompetentsi ja juhtimistahet. Sel hetkel võibki tunduda, et „ah, mis seal ikka, lõikame ära“. Jah, varbaluumurdu on võimalik ravida jäseme amputeerimisega, aga see ei ole lahendus, mida arstidelt ootame. Nii ka riigijuhtimise puhul.
Mootorsae keti teritamine igal juhul käib ning eelseisev lõikuspidu olevat võimalik just nüüd, mil sotsiaaldemokraadid enam parempoolseid erakondi ei takista. See väide on vaid osaliselt tõene. Tegelikkuses on sotsiaaldemokraadid olnud ikka raiskamise vähendamise ja efektiivsuse suurendamise poolt ning teinud koos partneritega mitu ringi kärpeid meie juhitavates ministeeriumides.
Oleme seejuures alati rõhutanud kaht asja. Esiteks, Eesti valitsemiskulud ühiskonnale on ühed madalamad Euroopas, olles Soome omadest protsendina SKTst ligi kaks korda väiksemad. Teiseks, sadadesse miljonitesse ulatuv kokkuhoid on võimalik vaid ühiskondlikke baasteenuseid kärpides. Selliseid ettepanekuid tuli meie ühise valitsuse ajal nagu Vändrast saelaudu, ent me vetostasime suure osa neist, et ei väheneks ühiskondlik heaolu ega suureneks ebavõrdsus. Nii mõnigi neist läheb nüüd mootorsae mürisedes käiku.
Esiteks, pensionide indekseerimise (ajutine) lõpetamine, kuna „pensionide kasv ei ole riigile jõukohane“. Selle tagajärjeks on pensionide külmutamine ehk pensionäride toimetuleku halvenemine, mis on täiesti häbematu olukorras, kus indekseerimine säilitab inflatsiooni tingimustes pensionide ostujõu. Indeks on loodud arvestama ühiskonna jõukuse kasvu, lisaks kasvab nüüdsest Eestis pensionile minemise vanus automaatselt koos oodatava elueaga. Seega on meie esimese samba pension rahaliselt igati jätkusuutlik.
Mootorsaagijad on nüüdseks välja öelnud, et „pensione ei kärbita“. Loodan, et pensionide tõusu ei julge reformierakond siiski ära jätta.
Teiseks, erivajadustega inimeste tööturutoetuste kärbe. Ligi kümnend tagasi käivitunud töövõimereformil oli kolm nurgakivi – töövõimetoetus ligi sajale tuhandele inimesele; eraldi tööturuteenuste pakett erivajadustega inimeste tööhõives osalemiseks; sotsiaalmaksuvabastus tööandjale, kes võtab tööle vähenenud töövõimega inimese. See viimane on olnud väga oluline, et luua tööandjas motivatsioon erivajadusega inimese palkamiseks. Selle soodustusega on töötab praegu 10 000 ettevõtte juures umbes 30 000 erivajadusega töötajat.
Sotsiaalmaksuerisuse hinnalipik riigile on 40 miljonit eurot aastas. Just selle kulu kärpimise ettepanekut on sotsiaaldemokraatidele korduvalt tehtud. Meie seda ei toeta, sest esiteks on puudega inimesed riigi erilise kaitse all, nagu ütleb põhiseadus, ning teiseks selle kärpe tõttu langeks vähenenud töövõimega inimeste tööhõive. Koos sellega liiguks arvestatav osa neist töötajatest iseseisva toimetuleku asemel sotsiaalsüsteemi õlule. Seda ei tohi teha.
Kolmandaks, tasuline kõrgharidus. Nii Kallas kui ka Michal on toetanud kõrghariduse finantseerimise kohustuse nihutamist rohkem õppuri ja tema perekonna vastutuseks.
Siiani on olnud päevakorral kolm ideed. Esiteks, lubada rohkem ingliskeelseid õppekavasid, kus ülikool saab tudengilt raha küsida. Me ei toeta seda, sest tagajärjeks on eestikeelse kõrghariduse hääbumine, kuna ülikooli jaoks muutub ingliskeelse õppekava pidamine finantsiliselt lahedamaks ning eestikeelne kava pannakse lihtsalt kõrvalt kinni. Teine ettepanek puudutab üleüldise madala õppemaksu kehtestamist (nt 500 eurot aastas kõigile) ja kolmas „korraliku“ õppemaksu (3000–5000 eurot aastas) kehtestamist populaarsetel erialadel (juura, majandus, IT).
Hiilivat kõrghariduse tasuliseks tegemist sotsiaaldemokraadid ei aktsepteeri, sest oleme veendunud, et ka kõige vaesema pere laps peaks saama parima hariduse. Seepärast on väga õige, et Eestis saab kõrgharidust omandada õppemaksuta. Oleme pikalt tundnud uhkust, et just nimelt võrdsed võimalused hariduses on viinud meie haridussüsteemi maailma tippu. Viimase kümnendi jooksul on see edulugu hakanud koos laiema sotsiaalse kihistumise kasvuga murenema. Selles olukorras ei tohi kärpida neid meetmeid, mis hariduses võrdseid võimalusi tagavad.
Kokkuvõtteks: mootorsaega vehkimine ei vii sisuliste reformideni, ent tõeline oht on avalike teenuste kärped, mida sotsiaaldemokraadid seni ei lubanud, kuid mida uus valitsus kardetavasti ette võtab.
Jevgeni Ossinovski: mootorsae valitsus teritab ketti, lõikuspidu tabab pensionäre ja haridust