Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimehe Jevgeni Ossinovski kõne sotsiaaldemokraatide üldkogul:

Head sõbrad!

Nagu iga inimese, nii ka iga organisatsiooni elus on aegu, kus pärast pikka tõsist pingutust tuleb korraks peatuda ja rahulikult sisse-välja hingata. Hinnata seda, kui hästi läinud on. Ikka selleks, et teada, kuidas parimal viisil edasi minna.

Sotsid on teinud korraliku maratoni. Oleme tänaseks kandnud valitsusvastutust 1530 päeva järjest. See on olnud kiire, suurt vastutust, rõõme, aga ka hulgaliselt ebamugavaid valikuid pakkunud aeg. Oleme teinud palju asju õigesti. Oleme ka eksinud.

Nüüd juba üle nelja aasta on Eesti liikunud sotsiaaldemokraatlikku teed. Oleme juhtinud riiki, lähtudes arusaamast, et iga inimene on oluline. Iga inimene loeb. Meie sihiks on inimlik vaba riik, mis ei karda muutusi, kuid tagab, et muutustes kedagi maha ei jäeta.

Meie organisatsiooni geneetilises koodis on tegeleda päriselt suurte, pikaajaliste ühiskondlike küsimustega. Need on teemad, mis mõjutavad Eesti tulevikku enim, ent mida ei lahenda ühe nipsu ega isegi ühe seadusega. Teemad, mis vajavad terviklähenemist ja pikka vaadet. Rahvastikukriis, loodushoid, ääremaastumine, vaesus ja ebavõrdsus, teadus ja innovatsioon, lõimumine, tervis.

Paljud vajalikud sammud on ühiskonnale koheselt mõistetavad nagu lapsetoetuste tõus, aga mõned nõuavad keerulist selgitustööd nagu alkoholipoliitika. Mõlemad ühtviisi vajalikud, mõlema täielik mõju avaldub alles aastate pärast.

Meie poolt tehtu

Kindlasti on meie viimase nelja aasta saavutuste olulisim ühisnimetaja – lapsed. Meie poolt ellu viidud lapsetoetuste tõus koos elatisabifondi, toimetulekutoetuse reformi, tasuta gümnaasiumilõuna, noorte huvitegevuse toetuse ja teiste sammudega on juba mõõdetavaid tulemusi andnud. Kui me 2014. aastal alustasime, elas 9 protsenti Eesti lastest absoluutses vaesuses, kaks aastat hiljem vaid 3,5 protsenti ehk kaks ja pool korda vähem. See tähendab, et vaid kahe aastaga tõime absoluutsest vaesusest välja 15 tuhat last. Sama trend jätkus ka eelmisel aastal ning me võime julgelt öelda, et laste absoluutne vaesus liigub kiiresti nulli poole. Ükski laps ei tohi jääda maha.

—

Laste võrdsete võimaluste tagamisel on võtmeroll haridusel. Hea haridus on parim investeering sellesse, et tulevikupõlvkonnal läheks tänasest paremini. Ja hariduse kvaliteedi olulisim eeldus on hea õpetaja.

Kui Jevgeni koolimajaministeeriumisse jõudis, oli õpetaja miinimumpalk 800 eurot. Järgmiseks aastaks on see tõusnud 1250 euroni ehk 56 protsenti. Lisaks oleme taastanud programmi, mis toetab omavalitsusi ka lasteaiaõpetaja palga tõstmisel. Sellel aastal on kõigis omavalitsustes lasteaiaõpetaja miinimumpalk vähemalt 978 eurot. Veel aasta tagasi oli omavalitsusi, kus lasteaiaõpetaja sai napilt üle viiesaja euro palka.

—

Me saavutasime olulise läbimurde tervishoiu rahastamises, mis võimaldab haigekassal panustada sel aastal täiendavalt 34 miljonit eurot inimeste ravisse ning lähiaastatel kasvavad summad oluliselt. Juba tänaseks on see andnud võimaluse ravida rohkem inimesi sellistel erialadel nagu endoproteesimine ja lastepsühhiaatria, suurendada silmakaeoperatsioonide arvu.

Täiskasvanute hambaravihüvitist on selle aasta esimestel kuudel kasutanud juba 90 tuhat inimest ning täiendav retseptiravimisoodustus teeb ravimid soodsamaks enam kui sajale tuhandele inimesele.

………….

Sellest aastast on meie turvalisust tänavatel tagamas täiendavalt enam kui sada politseinikku. Järgmisest aastast saavad päästjad ajaloolise palgatõusu, mille tulemusena kerkib päästja keskmine palk 24 protsenti ning ulatub 1000 euroni. Patrullpolitseinike palgad tõusevad samuti pea viiendiku võrra.

Kriitilised teemad

Ma loetlesin just mõned meie olulised saavutused, mille vajalikkuses ei kahtle keegi. Nad on kõik head asjad, millega keegi isegi ei vaidle. Paraku ei ole kõik poliitikavalikud nii kerged.

Alkohol

Räägime alkoholist. Me viisime ellu tervikliku alkoholipoliitika paketi, järgides rahvusvahelise teaduse parimaid soovitusi. Teadus ütleb, et alkoholi kogutarbimise vähendamiseks tuleb korraga tegeleda reklaami, müügitingimuste, hinna ja ravivõimalustega. Need otsused on tehtud, aga kahtlemata ei meeldi nad alkoholitööstusele. Nad ei meeldi ka neile, kes palju joovad, kuna peavad nüüd selle eest rohkem maksma. Ei meeldi ka paljudele neile, kellel endal alkoholiprobleemi ei ole, aga peavad sellegipoolest rohkem maksma. Jah, see ei ole olnud mugav ja kõigile meeldiv poliitika. Aga ta on absoluutselt hädavajalik, et vähendada surmasid, tervisekahju, vägivalda ja kaotatud inimpotentsiaali.

Jah, selle poliitika täielik positiivne mõju avaldub aastate pärast. Eile näiteks jõustusid reklaamipiirangud, mistõttu ei näe te enam alkoholireklaami ei tänavatel ega sotsiaalmeedias ning näete palju vastutustundlikumat turundust muudes kanalites. Ja muidugi, ega reklaami puudumine tänast alkoholisõltlast suurt ei aita, selle eesmärk on noorte hoiakute kujundamine.

On selge, et valitsus ei suutnud piirikaubanduse ulatust ette näha. Loomulikult ei ole see olukord ühiskonnale meelepärane, kuna piirikaubandus töötab vastu rahvatervise eesmärgile. Eks alkoholitootjad ja –müüjadki andsid oma panuse, et valitsuse survestamiseks riigist raha välja läheks. Riik suurendas aasta tagasi aktsiisi õllepudelis 15 sendi võrra, poes tõusis hind aga 50 senti.

Olen seda tunnistanud varem ja tunnistan siin teie ees: tõesti, valitsus alahindas inimeste himu odava napsu järele. Oleme sellest tulenevalt riigi varasemaid otsuseid korrigeerinud ning edasistest aktsiisitõusudest loobunud. Nüüd ootab ees aktsiisirahu, kuni Läti meile järele tuleb. Lähiaastatel see ka juhtub. Juba järgmisel aastal on viinaaktsiisi vahe kahe riigi vahel väiksem, kui ta oli enne piirikaubanduse teket.

Ma tahan teid kõiki siinkohal tänada. Meie kandidaate kohalikel valimistel, aga ka kõiki erakonnaliikmeid, kes on pidanud valijale, naabrile ja mõnikord ka oma abikaasale selgitama, et meie alkoholipoliitika keskmes ei ole riigieelarve ega isegi mitte alkohol, vaid tervemad inimesed ja turvalisem ühiskond. Ma tean, et see on olnud väga raske.

Tasu selle eest saabub aastate pärast. Olete te kunagi Guinnessi õlut kõrtsis tellinud? Kui olete, siis teate, et selle õlle tellimisel tuleb kaua oodata, et tema omapärane vaht settiks ja klaasi täis saaks valada. Aga sellest ei maksa heituda, sest nagu üks vana Guinnessi reklaam ütles: „Good things come to those who wait.“ (Head asjad tulevad neile, kes ootavad). Nii ka alkoholipoliitika puhul, lühiajaline kriitikavaht settib ning selle „hea asjana“ näeme väiksemaid alkoholikahjusid, sadu säästetud elusid ja tuhandeid tervemaid perekondi.

Tulumaksureform

Peame ausalt rääkima ka tulumaksureformist. Rahvusvahelised eksperdid rääkisid aastaid sellest, et ehkki Eesti tööjõumaksud on üldiselt Euroopa Liidu keskmise lähedal, siis madalapalgaliste maksukoormus on ebanormaalselt kõrge. Mäletate, 2015. aastal nõudsime reformierakonnalt tulumaksuvabamiinimumi kiiremat tõstmist, ent sellega ei nõustutud. Võimalus avanes alles poolteist aastat hiljem, kui tänane valitsus kokku tuli.

Asjaolude kokkulangemise tõttu tuli uus koalitsioonileping kokku panna väga kiiresti, et jõuda riigieelarve õigeks ajaks vastu võtta. Ja eks me andsime järele ka mõnele partneri lollusele.

Kõigi partnerite ühine soov oli tõsta tulumaksuvabamiinimum 500 euroni. Muidugi on tegemist suure kuluga eelarvele, mistõttu vaidlused selles osas, kuidas seda katta, olid pikad ja keerulised. Meie ettepanek oli tõsta üldist tulumaksumäära 2 protsendi võrra, mis oleks muutnud süsteemi samuti progressiivsemaks, aga ilma segaste astmete. IRL ei olnud sellega nõus.

Reformi eesmärk – vähendada oluliselt kuni keskmist palka teenivate inimeste maksukoormust – sai täidetud, ent süsteem muutus keerulisemaks ning sellisena ka lihtsasti rünnatavaks. Valitsus kaotas selle meedialahingu ning enamiku tööinimeste suur maksuvõit jäi tahaplaanile. Põhiküsimuseks sai hoopis kõrgema palgaga pensionäride suurem kaotus, keda on pensionäridest vaid mõni protsent.

Reform ise on oma põhilise eesmärgi tegelikult täitnud. Eesti Pank on analüüsinud reformi mõju töötajate netopalgale selle aasta esimese nelja kuu põhjal ning tulemuse võtab kokku pealkiri: „Netopalga kasv tegi suure hüppe“. Aastatagusega võrreldes on enam kui poolte töötajate netopalk kasvanud tervelt 15-20%.

Positiivne on ka see, et saavutatut ükski poliitiline jõud enam ära ei võta ega hakka tulumaksuvabamiinimumi vähendama. Samas on tänaseks isegi IRLile selge, et nende kõrbenud munapuder tuleb prügikasti visata.

Reformierakond on teinud ettepaneku lihtsalt laiendada 500-eurost tulumaksuvabamiinimumi kõigile tulusaajatele. Esmapilgul atraktiivne, ent mõtleme korraks. Üle 2100 euro teenijatele on see muidugi kasulik, sest nad võidavad sellest tervelt 100 eurot igas kuus. Sotsiaaldemokraatide meelest ei ole nii helde maksukingitus neile, kel on elus niigi paremini läinud, kuidagi õiglane.

Programmi koostamisel peame mõistlikku lahendust tõsiselt arutama. Mis oleks, kui saavutaksime Eestis pikemaajalise kokkuleppe, et ühelt poolt oleks tulumaksuvabamiinimum küll kõigile võrdne, ent samas tõuseks igal aastal koos alampalgaga. Sest alampalka maksustada on lihtsalt ebaeetiline. Tekkiva kulu katteks on aga võimalik leida lahendus, mis ei tee kõrgepalgalistele maksukingitust vaesemate arvelt.

/////////

Head sõbrad! Suurte ja keeruliste reformide elluviimine on nagu maantee-ehitus. Kui laiaulatuslikud teetööd käivad, siis autojuhtidena oleme ikka pahased, et õigeks ajaks sihtkohta ei jõua. Ent kui tahame paremat teed, siis teetöödest ei pääse. Kui asi ükskord valmis on, võetakse see kiiresti omaks ja ka vahepealne ebamugavus ununeb.

Ühiskond on muutunud keeruliseks ning tänapäeva probleemide lahendused koos sellega. Kahtlemata on minu nõrkuseks see, et ma ei suuda keerulisi asju alati lihtsalt selgitada. Olen pigem esseede inimene kui Twitteri säutsuja. Tänapäeva kiires elutempos, kus inimeste tähelepanuvälp aina aheneb, peame õppima lihtsamalt ja inimlikumalt oma poliitikast rääkida.

Keerulistest asjadest keeruliselt rääkimine on meie probleem, ent suurem oht on hoopis need poliitikud ja isegi terved erakonnad, kes püüavad inimestele näidata, et väga keerulised asjad on tegelikkuses… väga lihtsad.

Pole pensionifondide tootlusega rahul, jagame pensionisäästud laiali. Bussiliiklus ei vasta vajadustele, teeme sõidu tasuta. Rahvusvaheline olukord on pingeline, paneme piirid kinni. Ravijärjekorrad on liiga pikad, erastame tervishoiu.

Lihtne lahendus ei ole reeglina õige lahendus. Õigemini, „igale keerulisele probleemile on olemas vastus, mis on selge, lihtne ja väär.“

Kuidas edasi?

Austatud üldkogu! Eesti liigub tervikuna õiges suunas. Me oleme ehitanud Eesti riiki, mis on parim paik elamiseks kõigile meie inimestele. Meie põhiväärtused – võrdsemad võimalused, kõigi inimeste väärikas kohtlemine ning targal tööl ja innovatsioonil põhinev majandusareng – on meie poliitiliseks suunanäitajaks ka edaspidi.

Täpselt üheksa kuu ja ühe päeva pärast on järgmised riigikogu valimised. Nüüd, mil enamik selle valitsemisperioodi otsustest on tehtud, peame pöörama pilgu tulevikku. Sotsiaaldemokraatia on nimelt progressiivne maailmavaade. Me käime muutustega kaasas, mitte ei võitle donkihhotlikult nende vastu. Sellest tulenevalt lasub meil kohustus sõnastada oma põhiväärtustest, oma ühiskonnanägemusest tulenevalt homse Eesti lugu.

Konservatiivid võivad valimistele minna lihtsalt kõige uue vastu võideldes ja müütilist minevikuidülli maalides. Nemad ei pea tulevikuvisiooni sõnastama. Meie peame.

Meie järgmise perioodi valitsemisprogrammi koostamine on alanud ning loomulikult peame pakkuma sisulisi, läbimõeldud ja innovaatilisi lahendusi kõigis eluvaldkondades. Kutsun teid, head erakonnakaaslased, selles protsessis aktiivselt kaasa lööma nii oma osakondade, piirkondade kui ka volikogu komisjonide tasemel.

Küll sooviks teiega täna jagada mõningaid ideid, milleni juhatuse arutelude tulemusena juba oleme jõudnud.

Poliitikaettepanekud

Eesti riigi eesmärk on ehitada vaba õigusriiki, mis tagab meie rahva, eesti keele ja kultuuri kestmise. Kõik muu on vaid vahend selle eesmärgi saavutamiseks.

Me teame, et Eesti demograafiline olukord ei ole kiita. Et olukorda parandada, tuleb rahvastikuprobleemidele läheneda terviklikult ja loomulikult pika perspektiiviga. See, mis me täna teeme või tegemata jätame, mõjutab olulisel määral, kuidas meil läheb kahekümne ja viiekümne aasta pärast.

Terviklik rahvastikupoliitika kätkeb endas lisaks sündimuse suurendamisele ka suremuse vähendamist, tagasirände soodustamist ning ühiskonna vananemisega kohanemist. Sellel teemal on juhatus valmistanud ette ka üldkogu poliitilise avalduse eelnõu, mida peagi meile kõigile tutvustatakse. Seega mainin ära vaid mõned olulisemad ettepanekud.

Noorte tuleviku fond

Esiteks, kui laste heaolus on meie juhtimisel toimunud selge arenguhüpe, siis vähem on pööratud tähelepanu noorte üleminekule haridussüsteemist iseseisvasse ellu.

Täiskasvanuks saamine tähendab noorele inimesele olulist elumuutust. See tähendab iseseisvumist ning sellega kaasnevat vastutust. Samal ajal tähendab see senise ühiskondliku turvavõrgu kadumist. Enamik lapseeas ebavõrdsust siluvaid mehhanisme (tasuta haridus ja toit, lapsetoetused, automaatne ravikindlustus) lõppevad, mis tähendab, et vaestest peredest noorte võimalused edasise haridustee ja eluaseme valikul on oluliselt piiratumad.

Näeme seda ka statistikast. Mõneti üllatavalt on noorte täiskasvanute majanduslik toimetulek kehvem nii neist noorematest kui vanematest inimestest. Lausa nii, et alla 65-aastastest on kõrgeimad vaesuse näitajad just noorte täiskasvanute seas ning ka töötuse määr on noortel ligi kaks korda kõrgem Eesti keskmisest. Noored on eriliselt haavatavad, sest neil ei ole säästusid. Raskustesse sattudes on neil loota suuresti vaid perekonna toetusele.

Seepärast oleme jõudnud ettepanekuni luua riigi algatusel igale lapsele tuleviku fond. See oleks lapse isiklik kogumisfond, mis avatakse tema sünnil ning kuhu terve tema lapseea jooksul kogutakse raha, mis pensionifondidele sarnaselt kasvama pannakse. Kui laps saab täiskasvanuks, on tal võimalik seda raha kasutada iseseisva elu sisseseadmiseks, õppimise ajal ära elamiseks, eluasemekulude katteks ja muuks vajalikuks.

Kuidas fondi toimimist täpselt korraldada, on edasise arutelu küsimus. Üheks võimaluseks on panustada riigi poolt igakuiselt iga lapse fondi kindel summa. Sellele lisaks tuleks anda lähedastele võimalus vabatahtlikult juurde maksta, vabastades sissemaksed tulumaksust.

Tegin lihtsa arvutuse. Kui riik maksaks sisse igakuiselt ainult kümme eurot, siis täiskasvanuks saades oleks igal noorel kasutada ligi 3000 eurot. Kui lähedased panustaksid igakuiselt veel kakskümmend eurot juurde, oleks kasutatav stardiraha juba ligi 10000 eurot. Kümneeurone kuumakse iga lapse eest läheks riigile maksma 30 miljonit eurot aastas, mis on lahendatav tavapärase eelarvemenetluse raames.

Lisaks noortele võrdsema stardipositsiooni andmisele annaks noorte tuleviku fond oma panuse ka sündimuse suurendamisse. Teame, et üheks olulisemaks põhjuseks, miks pered lükkavad esimese lapse sündi edasi, on majanduslik ebakindlus ja sobiliku eluaseme puudumine.

Omastehooldus

Demograafiast rääkides peame vaatama ka elukaare teise otsa. Ka siis, kui meil õnnestub pöörata meie iive positiivseks, peame kohanema ühiskonna vananemisega. Meditsiin areneb kiiresti, inimesed muutuvad terviseteadlikumaks ning elavad seetõttu kauem. See on suurepärane. Samas esitab see uusi nõudmisi meie sotsiaalsüsteemile.

Aastaks 2040 kahekordistub Eestis üle 85-aastaste inimeste arv tänase 35 tuhande pealt 65 tuhandele. Muidugi peame tagama vajalikud tervishoiu- ja sotsiaalteenused, et eakad inimesed saaksid võimalikult kaua iseseisvalt toime tulla. Ent lõpuni ei ole see üldjuhul võimalik.

Omastehoolduse küsimus, mis juba tänagi on päris terav, muutub järgnevatel aastatel Eesti sotsiaalpoliitika suurimaks kitsaskohaks. Lahendused on vaja leida kohe. Potentsiaalseid hooldekodu vajavaid inimesi tuleb kahekümne aastaga juurde umbes Kohtla-Järve linna elanike jagu.

Tänane olukord, kus enamiku eakate pensionist ei piisa, et maksta hooldekodus elamise eest, mistõttu langeb lähedase hooldekodutasu laste õlule, ei ole jätkusuutlik. Seepärast tuleb riigil arendada välja terviklik pikaajalise hoolduse süsteem, mis annaks inimesele võimaluse keskmise pensioni eest hooldekodus elada. Muidugi tähendab see, et riik peab võtma olulise osa teenusekulust enda kanda. Muidugi on see kallis, aga möödapääsmatu.

Lisaks eakatele väärika vanaduspõlve pakkumisele vabastab osaliselt riigi poolt finantseeritav hooldekoduteenus tööealised lähedased väga suurest rahalisest kohustusest, mis võib neilegi üle jõu käia.

Investeeringud tulevikukasvu

Muidugi on sotsiaalse turvavõrgu laiendamiseks vaja, et meie majandus kasvaks. Tänased kasvunumbrid on kahtlemata rõõmustavad, ent ei tohi meid hetkekski uinutada. Peame pidevalt investeerima sellesse, et meie inimeste oskused ja teadmised käiksid kaasas majanduse vajadustega. Peame toetama teadust ja innovatsiooni, mis on eelduseks kõrgema lisandväärtusega ettevõtlusele.

Meie suurepärane ja võrdseid võimalusi pakkuv haridus on olnud Eesti edu alus. Peame jätkama hariduse eelisrahastamist ka järgnevatel aastatel, unustamata koolide kõrval ka ülikoole.

Teame, et meie tänase haridusedu kohal vilgub aga ohutuli, kuna me ei suuda tagada õpetajate piisavat järelkasvu.

Olen veendunud, et peame ka järgnevatel aastatel jätkama hariduse eelisrahastamist ning õpetajate alampalga stabiilset tõstmist 100 euro võrra aastas. Selle tulemusena kerkib õpetaja keskmine palk järgmise valitsemisperioodi lõpuks 2000 euroni. See juba on midagi.

Kui tahame, et meie ettevõtted jõuaksid globaalses väärtusahelas kõrgemale, peame senisest enam panustama teadusse ja innovatsiooni. Kindlasti peab erasektor selles suunas rohkem pingutama, aga on oluline, et ka riik täidaks iseendale püstitatud eesmärgi teadus- ja arendustegevuse rahastamise osas. Järgmine valitsus peab viima avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse investeeringud 1 protsendini SKTst ning hoidma sellel tasemel kaitsekuludega sarnase rahvusliku kokkuleppena.

Keskkond

Riigikogu kõige loodussõbralikuma erakonnana on meie ülesandeks pakkuda ka nägemust sellest, kuidas peame ümber käima loodusega ja looduses nii, et hoiame teda tervena nii endale kui järeltulevatele põlvedele. Inimeste keskkonnateadlikkus on kasvamas ja lõpuks on kasvamas ka inimeste nõudlikkus targema keskkonnapoliitika järele.

Eesti pikemaajaline siht ei saa olla ei midagi vähemat kui täielik üleminek taastuvenergeetikale. Meil on selleks kõik looduslikud eeldused olemas, täiendavad investeeringud panustavad kliimasoojenemise pidurdamisse, loovad uusi rohemajanduse töökohti ja toetavad innovaatilist majandusmudelit. Boonusena saame kõik hingata puhtamat õhku.

Kindlasti vajame selget kokkulepet metsade säästlikuks majandamiseks. Metsamajanduslik surve raiemahtude kasvatamiseks on mõistetav, kuid mets ei ole pelgalt majandusressurss. Mets on eeskätt habras ökoloogiline kooslus, mis vajab kaitset. Seepärast vajame seaduses fikseeritud aastast raiemahupiirangut, et olla ühiskonnana kindlad, et majandushuvi ei ohustaks metsade jätkusuutlikkust.

Eks ühiskonna protestis uue tselluloositehase vastu on lisaks keskkonnareostusele ja kogukondliku vastuseisu küsimusele suur annus muret raiemahtude kasvu pärast. See mure on kindlasti põhjendatud.

Küsimus riigi mudelist

Aga. Järgmiste valimiste põhiküsimus ei ole ükski neist ettepanekutest. Valimiste põhiküsimus ei ole ka erakorraline pensionitõus või mistahes üksikettepanek, millele erakonnad valijalt mandaati lähevad küsima. Põhiküsimus on palju põhimõttelisem – millist Eestit me tahame? Missugune on see riik ja ühiskond, mida me ehitame? See valik peab olema valijale selge, sest see on oluline. Sellest sõltub palju.

Sotsiaaldemokraadina usun ma, et Eesti ees seisvate olulisimate väljakutsete lahendamiseks on vaja arendada edasi sotsiaalset heaoluriiki, mis tagab võimalikult võrdsed võimalused kõigile, investeerib targalt tulevikku ja toetab inimest vajadusel kogu elukaare vältel. Selline riik ei tõmba edukamaid tagasi, küll aga aitab järele nõrgemaid.

Mõni aeg tagasi võttis grupp ettevõtjaid taas üles tuttava neoliberaalse viisikese sellest, et meie riik on liiga paks ja vajab kokku tõmbamist. Lisaks populistlikele loosungitele koondada pooled ametnikud ja vähendada riigikogu suurust, on nende ettepanekutes ka üksjagu ohtlikku. Nimelt soovivad nad muuta tasuliseks nii haridust kui ka tervishoidu. Ka Reformierakond ümiseb rõõmsalt kaasa, asudes ründama universaalseid lapsetoetusi, mis jätaks enamiku peredest pikaajalist kindlustunnet andvast lapserahast ilma.

Nende ettepanekute eesmärk on mõistetav. Et saavutada maksulangetus kõige jõukamatele, seatakse küsimuse alla sotsiaalse riigi alustalad – ühtluskool ja solidaarne tervishoid. See, mis siiani näis konsensuslikult iseenesestmõistetav – et Eestis ei tohi hea hariduse saamine või ravivõimalused sõltuda rahakoti paksusest –, enam seda ei ole.

Tänapäeva väga kiirete muutuste ajastul peab poliitika eesmärgiks olema inimestele turvatunde pakkumine. Kõigile inimestele. See tähendab, et riik on olemas siis, kui teda vaja on. Et riik suudab ette näha pikaajalisi muutusi ning inimesi ja kogu ühiskonda selleks ette valmistada. Selleks on vaja riiki üheskoos arendada, mitte kokku tõmmata.

Sotsiaaldemokraatide ülesanne on kaitsta kõigi inimeste ligipääsu ühiskondlikele põhiteenustele, hoida tänase Eesti ühiskonnakorralduse vundamenti. See vundament on meie loodud ja me ei luba seda lammutada.

Kokkuvõtvalt

Head sotsiaaldemokraadid!

Me lähme neile valimistele ajaloo tugevaima meeskonnaga. Meil on valitsuses viis tugevat ministrit, fraktsioonis kuus endist ministrit. Nad on Eesti poliitika raskekaal. Lisaks olemasolevatele jõududele vajame lisajõudu, mistõttu töötame aktiivselt selle nimel, et lähiajal meie read täieneksid.

Oleme organisatoorse tööga sel korral alustanud varem kui varasematel kordadel. Enamike valimisringkondade esinumbrid on juba paigas, lähikuudel saavad paika kõigi nimekirjade põhimeeskonnad. Kampaania ettevalmistus käib täie hooga.

Et saavutada järgmistel valimistel eelmisega sama tulemus ehk 15 kohta Riigikogus, peame võtma igast ringkonnast ühe mandaadi ja natukene peale. Sõbrad, kui ma vaatan meie ringkondade tugevust, ütlen ma, et see on liiga madal ambitsioon.

Seepärast oleme seadnud sihiks sotside ajaloo parima tulemuse ehk 20 kohta. See on tõsine ülesanne ning tänases poliitilises olukorras nõuab erakordset tööd.

Aga ma usun, et me saame sellega hakkama. See pikk maraton on olnud kurnav meile kõigile, aga me oleme õiget teeotsa taas leidmas. Meie ilmavaateline vundament on paigas. Me oleme tõestanud, et me suudame Eestit edasi viia. Me teame, et meid on Eestile vaja veel tugevamana.

Teeme ära! Eesti nimel. Meie laste ja lastelaste nimel. Elagu sotsiaaldemokraadid! Edu meile!