Sotsiaaldemokraatide esimees Jevgeni Ossinovski kirjutab, et laste vaesuse vähendamise järel tuleks riigil luua kogumisfond, et toetada noori iseseisva elu alustamisel.
Eesti peab lähikümnenditel läbi ajama väiksema arvu töötajatega. Seepärast on eriti oluline, et oskaksime iga inimese potentsiaali ühiskonnas parimal viisil kasutada. Et kedagi ei jäetaks maha.
Me teame, et Eesti on üks Euroopa Liidu suurima sissetulekute ebavõrdsusega riike. Teame ka, et kõrge ebavõrdsus pärsib majandusarengut. Võrdsemate võimalustega riigid suudavad oma majanduskasvu ehitada laiemale ühiskondlikule kapitalile, kasutades paremini ära kõigi inimeste potentsiaali.
Ebavõrdsuse konkreetne väljendus on vaesus ning see on samavõrd majandus- kui ka sotsiaalprobleem. Vaesus on arutu inimvara raiskamine, mida meiesugune väikeriik endale lubada ei saa. Vaesuse all kannatavad inimesed on keskmiselt kehvema tervise ja haridusega, nende tööhõive on ebastabiilne. Vaesus põhjustab vägivalda ja kuritegevust, usaldamatust kaaskodanike ja riigi vastu. Ja mis kõige hullem, vaesus taastoodab iseend – vaesus kasvanud lapsed on suurema tõenäosusega tulevikus vaesuses täiskasvanud, kelle peredes kasvavad vaesuses lapsed.
Laste vaesuse vähendamisel oleme palju saavutanud
Vaesuse põlvkondliku taastootmise nõiaringi lõhkumine on riigi üks olulisemaid ülesandeid – me ju tahame, et järgmisel põlvkonnal läheks paremini kui tänasel. Eesti on laias laastus selles tubli olnud, mille eest peame põhiliselt tänama oma ühtluskooli, mis tagab võrdselt hea hariduse igale lapsele. Ka tasuta kõrgharidus on võrdse ligipääsu tagajana ääretult oluline.
Veel ainult neli aastat tagasi elas pea 10 protsenti Eesti lastest absoluutses vaesuses. Eriti terav on probleem olnud kolme ja enama lapsega perede hulgas, samuti ühe vanema poolt kasvatatud lastel.
Olulisimaks muutuseks, mille sotsid ellu viisid, oli lapsetoetuse hüppeline kasv. Lisaks oleme teinud veel hulk samme olukorra parandamiseks: toimetulekupiiri tõus, tasuta gümnaasiumilõunad, riiklik elatisabifond ja noorte huvitegevuse toetus. Selle kõige tulemusena on laste vaesus vaid kahe aastaga järsult vähenenud. 2016. aastal oli absoluutses vaesus vaid 3,5 protsenti lastest, mis on ligi kolmekordne olukorra paranemine. 2017. aastal paranes olukord veelgi, kuna kolmelapselised pered hakkasid saama igakuiselt 500-eurost toetust. Eesti läheneb laste vaesuse näitajate poolest Põhjamaade tasemele.
Tähelepanu üleminekule täiskasvanuellu
Nüüd, mil laste vaesuse vähendamisel on otsustavad sammud astutud, peaksime teravdatult pöörama pilgu noortele täiskasvanutele. Täiskasvanuikka jõudmine on üks olulisemaid muutusi inimese elus ning on oluline, et see üleminek toimuks võimalikult sujuvalt.
Teame, et Eestis on jätkuvalt enam kui kümnendik lapsi, kes ei omanda enamat kui põhiharidust. Paljud neist kukuvad ühiskonnaelust välja ja muutuvad mitteaktiivseks. Selge on, et 21. sajandi Eestis ei ole põhiharidusega midagi peale hakata, mistõttu peaksime kohustusliku hariduse latti tõstma ja tagama selle, et iga noor saab kätte vähemalt kutsekvalifikatsiooni. Vastav punkt on kirjas ka koalitsioonileppes.
Formaalsest haridusnõudest muidugi ei piisa, sest haridustee katkestamise põhjused on enamasti sotsiaalsed ja tervislikud. Seepärast lõin 2014. aastal haridusministrina Noorte Tugila projekti, mis noorsootöö võimalusi kasutades on andnud häid tulemusi noorte rajale tagasi saamisel. Tööministrina panime just käima noortegarantii tugisüsteemi, mis aitab kohalikul omavalitsusel ennetada noorte ühiskonnast välja kukkumist. On rõõm, et ligi pooled kohalikud omavalitsused on äsja alanud pilootprojektiga juba liitunud.
Ent suurema ühiskondliku tähelepanuta on jäänud küsimus noorte majanduslikust toimetulekust. Täiskasvanuks saamine tähendab noorele inimesele olulist elumuutust. See tähendab iseseisvumist ning sellega kaasnevat vastutust. Samal ajal tähendab see senise ühiskondliku turvavõrgu kadumist. Enamik lapseeas ebavõrdsust siluvaid mehhanisme (tasuta haridus ja toit, lapsetoetused, automaatne ravikindlustus) lõppevad, mis tähendab, et vaestest peredest noorte võimalused edasise haridustee ja eluaseme valikul on oluliselt piiratumad.
Noorte võimaluste fond on investeering tulevikku
| Vanus | Suhtelise vaesuse määr | Absoluutse vaesuse määr |
| 0-17 |
16,5 |
3,5 |
| 18-24 |
22,3 |
7,2 |
| 25-49 |
14 |
3,6 |
| 50-64 |
17,8 |
3,5 |
Allikas: Statistikaamet
Näeme seda ka statistikast. Mõneti üllatavalt on noorte täiskasvanute majanduslik toimetulek kehvem nii neist noorematest kui vanematest. Lausa nii, et alla 65-aastastest on kõrgeimad vaesuse näitajad just noorte täiskasvanute seas ning ka töötuse määr on noortel ligi kaks korda kõrgem Eesti keskmisest.
18–24-aastaseid on Eestis umbes 100 000 ehk see mure puudutab ligi kümnendikku Eesti elanikest. 2016. aastal elas neist absoluutses vaesuses 7000 – seda on sama palju, kui Tartu Ülikoolis bakalaureuseõppureid.
Laste tuleviku fondil oleks positiivne mõju sündimusele. Teame, et üheks olulisemaks põhjuseks, miks pered lükkavad esimese lapse sündi edasi, on majanduslik ebakindlus.
Noored on haavatavad, sest neil ei ole säästusid. Raskustesse sattudes on neil loota suuresti vaid perekonna toetusele.
Oluline on mõista, et koos ühiskonna jõukuse kasvuga suureneb ka varanduslik akumulatsioon, mistõttu mida aasta edasi, seda enam suurenevad käärid perede varanduslikus seisus, millest tulenevalt kasvavad ka käärid noorte stardivõimalustes.
Arvan, et noortele võrdsemate stardivõimaluste loomine on hädavajalik ning teen selleks konkreetse ettepaneku. Riik peaks looma noorte võimaluste fondi, mis oma eesmärgilt sarnaneks tänagi pankade poolt pakutavatele vabatahtlikule laste kogumisfondile ja korralduslikult universaalsele pensionifondile.
Noorte võimaluste fond on investeering tulevikku
See oleks isiklik kogumisfond, mis avatakse igale lapsele tema sünnil ning kuhu terve tema lapseea jooksul kogutakse raha, mille finantsasutus investeerides kasvama paneb. Kui laps saab täiskasvanuks, on tal võimalik seda raha kasutada iseseisva elu sisseseadmiseks, õppimise ajal ära elamiseks, eluasemekulude katteks ja muuks vajalikuks.
Kindlasti on fondi toimimist võimalik erinevalt korraldada. Üheks võimaluseks oleks maksta riigi poolt lisaks lapsetoetusele, mis toetab lapse tänast toimetulekut, igakuiselt ka lapse tuleviku fondi kindel summa. Lisaks anda lähedastele võimalus vabatahtlikult fondi juurde maksta, vabastades sissemaksed sarnaselt tänase pensioni kolmanda sambaga tulumaksust.
Kui riik maksaks sisse igakuiselt ainult kümme eurot, siis täiskasvanuks saades oleks igal noorel kasutada ligi 3000 eurot (eeldades meie pensionifondide senist keskmist puhastootlust). Kui lähedased panustaksid igakuiselt veel kakskümmend eurot, oleks kasutatav stardiraha juba ligi 10 000 eurot.
Üleminekuperioodil oleks kogumisperiood muidugi lühem (sarnaselt kogumispensioni käivitamisega) ning sellest tulenevalt ka summad väiksemad. Samas, ka tänased gümnaasiumiastujad saaksid ainult kolme aastaga ülikooli minnes juba ligi 1000 eurot, millega vähemalt teise linna kolimise kulud katta.
Alla 65-aastastest on kõrgeimad vaesuse näitajad just noorte täiskasvanute seas ning ka töötuse määr on noortel ligi kaks korda kõrgem Eesti keskmisest.
See idee ei ole maailmas uus. Inglismaal käivitati sotside poolt analoogne lastefond (Child Trust Fund) 2005. aastal. See sai brittide seas kiiresti populaarseks ning juba mõne aastaga panustas vabatahtlikult fondi neljandik peredest. Kui eeldati, et põhiliselt panustavad juurde jõukamad perekonnad, siis üllatuslikult osutus fond populaarseks just vaesemate perede laste lähedaste, eriti vanavanemate, seas.
Kuna britid käivitasid fondi vaid pärast süsteemi loomist sündinud lastele, siis ei ole fondi omanikud veel täiskasvanuikka jõudnud (ning kahetsusväärselt lõpetas konservatiivide valitsus 2010. aasta eelarvekärbete raames riigipoolsed sissemaksed). Küll näitavad mitmed uuringud, et isegi tagasihoidliku isikliku kapitali omamine täiskasvanuea algul mõjutab noorte edasisi eluvõimalusi. See suurendab majanduslikku ja psühholoogilist iseseisvust, vähendab haavatavust töökaotuse ja muude elu ootamatuste puhul, õpetab investeerima ja säästma ning ka laiemalt pikemalt ette planeerima. Lisaks on stardikapitaliga ellu astunud noortel hiljem kõrgem palgatase ning stabiilsem tööelu ja parem tervis.
Täiendava argumendina tooksin välja laste tuleviku fondi positiivse mõju sündimusele. Teame, et üheks olulisemaks põhjuseks, miks pered lükkavad esimese lapse sündi edasi, on majanduslik ebakindlus ja sobiliku eluaseme puudumine. Noorte võimaluste fond võiks olla täiendavaks ehitusblokiks terviklikus rahvastikupoliitikas.