Valitsuskoalitsioon peab muutma oma suunda ja tegema seda kohe. Valus ja kokkuvõttes välditav kasinuspoliitika langetab koalitsiooniparteide ning tõstab demagoogiliselt räuskavate äärmuskonservatiivide toetust, kirjutavad James Rock ja Robert Kiisler ERR-is. 

Järjekordne kriis on selja taha jäämas, majandus taastub hoobist ning Eesti SKT näitab jälle tõusvat trendi. Kaja Kallase valitsus on seevastu otsustanud, et ettevõtted on tööinimestest tähtsamad, ning asunud Eesti niigi pingule venitatud heaoluriiki veelgi õhemaks lihvima. Ebavajalike kärbetega ei saavuta peaministripartei aga muud peale EKRE valimisvõidu järgmistel riigikogu valimistel.

Valitsuskoalitsioonis on kaks majanduslikult kokkusobimatut parteid. Reformierakond esindab parempoolset neoliberalismi, seistes eeskätt rikaste ja suurettevõtjate huvide eest. Keskerakond on ajalooliselt järginud keinsistlikumat majanduspoliitikat: poliitiliselt küll tsentris, ent Reformierakonnast siiski vasemal.

Koalitsioonis on Reformierakond aga juhtohjad enda kätte võtnud: elluviidavas majanduspoliitikas pole tsentrist lõhnagi, rääkimata mingisugusest vasakpoolsusest.

Isegi majanduskriisist väljumiseks keeldub Reformierakond kategooriliselt makse tõstmast või laenu võtmast (vaatamata sellele, et Eestil on jätkuvalt Euroopa madalaim laenukoormus), eelistades heaoluriigi ehitamisele hoopis kasinust ja kulude kärbet. Selline taktika ei takista ainult majanduse taastumist kriisist, vaid paneb raskemasse olukorda ka tööinimesed ning tõmbab alla mõlema valitsuspartneri reitingut.

Kaja Kallase valitsus koondab kaitseväe orkestri ning kaplaniteenistuse, võtab lastelt tasuta huvihariduse, langetab hariduskulusid SKT suhtes tervelt viiendiku võrra ning kaotab noortele peredele abiks olnud eluasemelaenu intresside maksuvabastuse. Huvihariduse toetuse vähendamine säästab seitse miljonit eurot — 0,05 protsenti 2021. aasta riigieelarvest. Kaitseväe orkestri ülalpidamisele kulub aastas riigieelarvest vaid 0,01 protsenti. Arvestades nende tehtavat kahju, on kõigest 0,06 protsenti kokkuhoidu riigieelarves äärmiselt keeruline õigustada.

Tänu Eesti päästeala töötajate ametiühingu tublile tööle õnnestus siiski ära hoida kärped, mille tagajärjel oleks suletud mitmed päästekomandod ning töötuks jäetud ligi sada päästjat. Paraku pole valitsust õnnestunud veenda vajaduses tõsta päästetöötajate häbiväärselt madalaid palku, mistõttu peavad paljud neist edaspidigi töötama kahel töökohal.

Kõik eelnimetatud kärped on täiesti välditavad ning kahjulikud mitte ainult Eesti riigile ja rahvale, vaid — kui Kaja Kallast enam muu ei heiduta — ka Reformierakonna reitingule.

“Paraku on selle kriisiga enim kannatanud hoopis töölisklass, lisavajadustega inimesed, distantsõpet talunud lapsed ning vähejõukad väikeettevõtjad.”
“Kui avalik sektor ei ole nõus ühtegi kokkuhoiukohta leidma, kuskilt kokku tõmbama, siis kannatab erasektor. Ja erasektor on kannatanud selle kriisiga juba väga palju,” astub peaminister eraettevõtjate kaitseks välja. Paraku on selle kriisiga enim kannatanud hoopis töölisklass, lisavajadustega inimesed, distantsõpet talunud lapsed ning vähejõukad väikeettevõtjad, keda Kallas koos suurkorporatsioonidega ühisnimetaja “erasektor” alla koondab.

Reformierakonna eestvedamisel läbiviidavad kärped on rahva hulgas põhjusega ebapopulaarsed. Kellele anda järgmistel valimistel hääl, kui mõlemad valitsusparteid valijat alt on vedanud?

Reformierakond on läbikukkunud kasinuspoliitika eestvedaja ning seisab ainult jõukate huvide eest. Järjekordse korruptsiooniskandaali poolt nõrgestatud Keskerakond ei suuda oma valitsuspartnerit ohjeldada. Koalitsioon tervikuna on COVID-ile reageerinud puudulikult ning astub saabuvale kolmandale lainele vastu praktiliselt suletud silmadega.

Samaaegselt kasvatab valitsuskoalitsioonile enim vastanduv partei järk-järgult toetust. EKRE on opositsioonierakondadest kaugeltki suurima toetusega ning saab teravate väljaütlemistega suurima meediatähelepanu osaliseks. Kuigi EKRE tegelikult Reformierakonnale ideoloogiliselt ei vastandu, on ju mõlemad majanduslikult parempoolsed, siis läbi süüdistuste ja solvangute, läbi lakkamatu lärmi püüab EKRE valijate tähelepanu ning pöörab valitsuse läbikukkumised enda kasuks.

Rahvuskonservatiivide retoorika põhiprintsiibiks on valitsuserakondadele vastandumine. Näiteks kliimamuutuse, vaktsineerimise ja maskikohustuse teemal on EKRE seisukoht valitsuse omale risti vastukäiv. “Valitsuse kärpepoliitika teeb karuteene 146 000 lapsele ja nende vanematele, seda huvihariduse võimaluste vähendamise tõttu pea poole võrra,” kirjutab erakond Kaja Kallase umbusaldusavalduses. Vasakpoolne retoorika on siinkohal edukas: kärpepoliitika on valijate hulgas ju tohutult ebapopulaarne.

Siiski on igasugune vasakpoolsus EKRE ideoloogias näiline ning tahtlikult petlik, sellise retoorika kasutamise tingib vältimatu vajadus vastanduda Reformierakonna neoliberalismile. “Mulle sobib, et nii nagu väga paljudes teisteski küsimustes on kõik ülejäänud erakonnad ühel pool ja Konservatiivne Rahvaerakond teisel pool,” sõnas Martin Helme EKRE kongressil. Teadagi on ainus parempoolsusele alternatiivi pakkuv erakond tegelikult sotsiaaldemokraadid, kes artikli kirjutamise hetkel veel laste huvitegevustoetuste kärpimise vastu allkirju koguvad.

“Kui valitsus jääb järgmiste riigikogu valimisteni püsima, ei ole vähetõenäoline, et EKRE võidab.”
Valitsuskoalitsioon peab muutma oma suunda ja tegema seda kohe. Valus ja kokkuvõttes välditav kasinuspoliitika langetab koalitsiooniparteide ning tõstab demagoogiliselt räuskavate äärmuskonservatiivide toetust. Kui valitsus jääb järgmiste riigikogu valimisteni püsima, ei ole vähetõenäoline, et EKRE võidab või muutub valitsuskoalitsioon ilma nendeta mõeldamatuks.

Selmet jätta kaitseväe orkestrante tööst ja lapsi üle terve Eesti huviringidest ilma, peab valitsuskoalitsioon aru saama, et kärpimisele leidub alternatiive. Eesti riigivõlg on EL-is madalaim: enam kui kaks korda väiksem kui Lätil ja Leedul ning enam kui kolm korda väiksem kui Soomel. Eesti riigivõla suurendamine vaid ühe protsendi võrra võimaldaks tuleval aastal kinni maksta nii laste huvihariduse, kaitseväe orkestri kui ka näiteks enam kui kümneprotsendilise palgatõusu õpetajatele.

Sarnaselt riigivõlale on Eesti maksukoormus üks Euroopa madalamaid. Kulude katteks võiks valitsus viimaks kehtestada astmelise tulumaksu nagu pea kõigis teistes Euroopa riikides või nihutada vahelduseks rõhku tööjõu maksustamiselt vara maksustamisele. Mõlemad variandid tooksid riigikassase tähelepanuväärse lisa ning vähendaksid majanduslikku ebavõrdsust, mida koroonakriis veelgi süvendanud on.

Kahjutoovate kärbete asemel peaks koalitsioon keskenduma hoopis kriisist võimalikult valutule väljumisele. Selleks tuleb iganenud kasinuspoliitikast loobuda ning heaoluriiki õhendamise asemel lõpuks tugevdama hakata. Eesti inimeste elukvaliteet on olulisem, kui kaduvväike miinus eelarvepaberil.

James Rock ja Robert Kiisler: valitsus kingib kärbetega EKRE-le valimisvõidu