Sotsiaaldemokraat Jaanus Marrandi kinnitas täna riigikogu ees, et Eestil seisab ees valik, kas avada suurema majanduskasvu ja inimeste parema heaolu nimel oluliselt enam oma tööturg või piirduda tagasihoidliku majanduskasvuga.

„Tehnoloogia ja digimajanduse areng on muutnud maailmas miljoneid töökohti. Ka Eestis on saamaks reaalsuseks see, et tuhandete inimeste oskused ja kogemused muutuvad kasutuks. Majanduse kohanemine areneva tehnoloogilise keskkonna ja väheneva rahvastikuga on iga ettevõtte ja töötaja raske igapäev,“ märkis Marrandi Eesti majanduse tulevikuarutelul. Kaduvate töökohtade asemele tulevad tema sõnul uued töökohad, mis eeldavad hoopis teistsuguseid oskusi. Majanduse üheks väljakutseks on seega kohanemine tööturu tegelike vajadustega, lisas ta.

„Selleks, et jõuda 2-3 protsendilise majanduskasvu juurest oluliselt suuremate numbriteni on vaja head ja haritud tööjõudu ning seda hoopis rohkem, kui Eesti täna suudab pakkuda,“ rääkis Marrandi. „Sotsiaaldemokraatide arvates meie majandusarengu üks peamine võti peidus inimvara arengus.“ Ühtlasi on see ka ühiskondliku stabiilsuse küsimus.

Marrandi viitas ekspertidele, kelle hinnangul eeldab suurema majanduskasvu saavutamine ka Eesti tööturu oluliselt suuremat avamist. Nii näiteks on majandusliku arengu töögrupi esimees Erki Raasuke toonud oma lõppraportis välja, et lähikümnenditel on igal aastal vaja vähemalt 2000 võõrtöölist selleks, et säilitada praegune tööjõu hulk. „Aga kuhu jääb siis areng? Ühiskond ei toeta praegu suuremat tööturu avamist. Tegelikult seisab tervel Eesti rahval ees keeruline valik: tahad paremini elada, siis tuleb lubada riiki oluliselt rohkem tööjõudu! See debatt on meil veel ees, seda pidamata me ei saa kõneleda ausalt suuremast majanduskasvust,“ tõdes Marrandi.

Sten Tammkivi kinnitusel vajaks uus majandus vaja 8000 IT spetsialisti. „Ma küsiksin, et kust need peaksid tulema, kui meil sünnib aastase ainult natuke üle 10000 inimese ja töötus on olematu,“ lausus majanduskomisjoni liige.

Olupoliitikast kantud poliitplõksimine ja mõnemiljonilisele maksumuudatusele keskendumine ei ole majandusarengust kõnelemine, osutas Marrandi Reformierakonna suunas.