Sotsiaaldemokraat Jaak Juske meenutas täna riigikogu peetud julgeolekudebatil 1930. aastate valusat kogemust ja rõhutas Eesti iseseisva kaitsevõime tugevdamise olulisust.

„Kõik märgid näitavad, et lähinädalatel on Kreml alustamas uut sõjakäiku Ukraina vastu. Ohtu tajuvad ka muidu neutraalsed Soome ja Rootsi, kes suurendavad oluliselt oma kaitse-eelarvet ja -valmidust,“ märkis Juske. „Putini eesmärk on panna proovile NATO usaldusväärsus, pidamata suuremat sõda. Meil tuleb selleks valmis olla.“

Juske sõnul näitasid 1930-ndad aastad, et Eesti ei jää üksi püsima. „Toonasest ajast on õppida ka seda, et agressorile ei tohi anda järgi. Nõrkuse näitamine annab talle vaid hoogu juurde,“ märkis Juske. Liitlassuhete hoidmise kõrval tuleb Lääne partneritele meelde tuletada, et kokkulepped Venemaaga ei taga rahu, kuna üks pool peab lepetest kinni, teine aga mitte, lisas ta.

„Krimmi okupeerimise järgselt suurendas NATO oluliselt Baltikumi heidutust. Täna tuleb seda taas teha. Samas peab Eesti kiirkorras tugevdama iseseisvat kaitsevõimet. Siin on suuremad investeeringud lähiaastatel hädavajalikud,“ kinnitas Juske, kelle sõnul vajavad need otsused parteideülest konsensust.

„Me võime kulutada riigikaitsele üha suuremaid summasid, aga kui me ei hoia korras oma koduhoovi, pole sellest kõigest väga palju kasu. Kõik algab rahva kaitsetahtest, mis on seotud otseselt usaldusega oma riigi vastu. Kui valitsus jätab suure osa rahvast külmal talvekuul suurte soojaarvetega üksi, lõhub see meie väikest ühiskonda rohkem kui ükskõik milline Kremli inforünnak,“ tõdes Juske.