Täna, 4. jaanuaril 2021 möödub sajand riigikogu avaistungist. Kui esimesel iseseisvusperioodil sattus Eesti rahva esinduskogu kriisi, siis taasiseseisvana oleme suutnud parlamentaarsest demokraatiat hoida, kirjutab Riigikogu liige ja ajaloolane Jaak Juske Pärnu Postimehes.

Riigikogu eelkäija oli 120-liikmeline Asutav Kogu. Jüripäeval 1919 Estonia kontserdisaalis August Rei juhtimisel tööd alustanud Asutava Kogu esimene istung Toompea lossi Valges saalis toimus sama aasta 27. mail. Ruumi oli saalis aga vähe ja see viis Asutava Kogu vanematekogu peagi otsuseni ehitada keskaegse konvendihoone kohale rajatud vangla varemetele rahvaesinduse tarvis uus, suurema saaliga hoone.

15. juunil 1920 sai heakskiidu Eesti esimene põhiseadus, mis kujundas Eestist tugevalt parlamentaarse demokraatiaga riigi. Asutav Kogu pidas oma viimase istungi sama aasta 20. detsembril. Järgmise aasta 4. jaanuaril kogunenud 100-liikmeline esimene riigikogu pidas Valges saalis istungeid uue parlamendihoone valmimiseni 1922. aasta septembris. Edaspidi kasutas Valget saali valitsus.

Novembri lõpus 1920 valitud I riigikogus jagunesid kohad järgmiselt: Tööerakond 22, põllumeeste kogud 21, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei 17, Eesti Rahvaerakond kümme, iseseisvad sotsialistid 11, Kristlik Rahvaerakond kaheksa, ametiühingud viis ja sakslased neli kohta, venelastel ja majandusrühmal oli mõlemal üks koht.

Esimene riigikogu läks ajalukku sellega, et pidi 1923. aasta veebruaris enne tähtaega laiali minema. Nimelt oli rahva enamus koolis usuõpetuse säilimise suhtes koolis teist meelt kui riigikogu vasakpoolsete vaadetega enamus.

1934. aastal saadeti riigikogu Konstantin Pätsi riigipöörde järel neljaks aastaks vaikivasse olekusse. Enne okupatsiooni jõuti valida kuus parlamendikoosseisu, seejuures oli 1938. aastal uue põhiseaduse järgi valitud riigikogu kahekojaline: 80-liikmeline riigivolikogu ja 40-liikmeline riiginõukogu.

Pärast pikki okupatsiooniaastaid valiti 1992. aasta septembris 101-liikmeline riigikogu VII koosseis. Praegu töötab Toompea lossis meie parlamendi XIV koosseis.

Esimesel iseseisvusperioodil ei pidanud parlamentarismile tuginev demokraatlik riigijuhtimine vastu. Teisel korral oleme toonastest vigadest õppinud. Paari aasta pärast saame tähistada   põhiseaduse ja tegevuse taastanud riigikogu 30. aastapäeva. Demokraatia võib aga olla väga habras. Selle säilimise, hea tervise nimel tuleb iga päev vaeva näha. Ja siin oma roll igal Eesti kodanikul, meil kõigil.

Demokraatia alus on arvamuste paljusus ja selle osana opositsiooni tegevusvabadus parlamendis. Nii tagatakse tasakaalustatud riigijuhtimine. Praeguses riigikogus on koalitsiooniliikmed soovinud piirata vastasleeri õigusi, aga tegudeni pole õnneks jõutud. Negatiivsete otsuste korral on aga demokraatia kaitseks oma kaitsemehhanismid kirjas põhiseaduses.

Hoopis enam on riigikogu tööd mõjutanud viimase aasta jooksul möllanud viirus. Nüüd toimuvad fraktsioonide ja komisjonide koosolekud üldjuhul virtuaalselt. Rakendusvalmis on riigikogu täiskogu ehk suure saali istungitel kaugtööd võimaldav süsteemgi. Eks lähikuud näita, kas seda on vaja kasutada.

Igal juhul astub meie parlament seadusandliku võimuna kindlalt oma teise sajandisse, et kujundada Eesti tulevikku kõrgemalt võimult ehk rahvalt saadud mandaadi alusel.

Jaak Juske: Oleme jõudnud sajandi kaugusele riigikogu esimesest istungist