Kuigi nõukogude aeg jääb juba 30 aasta taha, siis maaeluminister Arvo Aller ja tema aatekaaslased unistavad endiselt sotsialistliku põllumajanduse taastamisest. Teisiti on raske mõista ministri lennukat soovi taastada kolhoosiaegsed šeflussuhted koolide ja põllumajandusettevõtete vahel, saates noored sügisel õppetöö asemel maale saaki koristama, kirjutab riigikogu liige Jaak Juske.

Kui EKRE juhid on saavutamas eesmärki ajada veel enne suve lõppu Eestist välja hooajalised võõrtöölised, siis tekkiva tööjõukriisi päästerõngaks on meie koolinoored, kes peavad sügisel mitme nädala jagu tundidest puuduma ja veetma selle aja maal saaki koristades. On märgiline, et end üdini rahvuslikuks jõuks pidav partei ülistab ning tahab taaselustada sotsialistliku põllumajanduse aegset süsteemi. Huvitav, kuidas meie tublid maaettevõtjad sellesse suhtuvad, et valitsuspartei minister neid kolhoosiesimeestega ühte paati paneb?

Igatahes on tegemist ootamatult väljakäidud plaaniga, mis puudutab tuhandeid Eesti noori ja nende peresid. Nii saatsin teisipäeval maaeluministrile arupärimise. Soovin teada, milliste huvigruppidega on minister seda plaani arutanud ja millal konkreetne noorte maatöödele kaasamise kava valitsuse lauale jõuab. Samuti tahan teada, kuidas tagatakse, et õppetööst eemal viibitud päevad ei kahjusta õpilaste edasijõudmist koolitöös. Kas noored saavad palka või makstakse töötasu välja koolidele kartuli-ja kapsakottide näol? Ja kui ministri plaan ellu viiakse, kuidas tagatakse koolinoorte tööohutus ning koroonaviiruse leviku pidurdamiseks vajalike meetmete rakendamine? Kas tõesti pressitakse noored ühte bussi, mis haiguse levikuks parim koht?

Iseenesest on noorte töökasvatus väga õige ja vajalik asi. See ei tohi aga toimuda koolitundide arvelt hoogtöö korras. Minister Aller pole võib-olla kuulnud, et igal suvel saab mitutuhat Eesti noort võimaluse teha maasikapõllul või mõnes teises põllumajandusettevõttes tööd õpilasmaleva kaudu. Olen ise juhendanud noori mitmel malevasuvel. See on toimiv süsteem, millest võidavad nii noored kui tööandjad. Õpilased teenivad taskuraha ja saavad vajaliku töökogemuse. Tööandjad võivad aga arvestada kindla hooajalise tööjõuga. Seejuures on tegemist vabatahtliku töösuhtega. Mis aga kõige tähtsam: malevasuvi saab augusti keskpaigaks läbi ning ei sega mingilgi moel noorte kõige tähtsamat tööd – koolis käimist.