Ülisuure tõenäosusega võtab riigikogu veel sel sügisel vastu parlamendi praeguse koosseisu ilusaima ja ka kõige rahvuslikuma seaduseelnõu. Nimelt on 30. jaanuarist saamas eesti kirjanduse päev ja ühtlasi lipupäev. Samuti lisanduvad lipupäevade loetellu nii üldlaulu- ja tantsupeo kui noorte laulu- ja tantsupeo päevad. Nende ettepanekute taga on Tallinna kirjanduskeskus ja Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutus.
Eelnõu algatamise au kuulub aga kultuuriministeeriumile. Uute tähtpäevade tulek aitab kahtlemata hoida, arendada ja eelkõige propageerida meie ilusat emakeelt ning meie ilusat tantsu- ja muusika-, laulupidude traditsiooni. Teisisõnu aitavad need seadusemuudatused kaasa, et eesti keel ja kultuur saaksid kesta läbi aegade.
Eesti keel on just see, mis paljuski teeb meist eestlased ja liidab meid ühiskonnana. Mis saab olla kaunim kui eesti keeles kirjutatud teosed, romaanid, luuletused? Eesti kirjandus kindlasti väärib oma lipupäeva ja minu arust on selleks valitud väga õige päev: meie ilmselt kuulsaima kirjaniku Anton Hansen Tammsaare sünnikuupäev. Loodetavasti lehvivad sinimustvalged meie kirjanduse ja kirjanike auks juba järgmise aasta 30. jaanuaril. Eesti kirjanduse päev, mis rõhutatult on ka lipupäev, toetab seda, et loeksime rohkem eestikeelseid tekste, meie kirjanike kirjutatud tekste ja tunneksime paremini oma kirjanikke. Miks mitte avada sel päeval mõni oma lemmikraamat ja seda lehitseda või meenutada hea sõnaga oma kirjandusõpetajat.
On igati väärt idee tähistada suurt pidu, kus eesti rahvas tuleb kokku, ka lipupäevana.
Teine pool seadusest puudutab meie laulu- ja tantsupidude päevi. Taas väga õige mõte, sest kaasaegne eesti rahvas sündis ju laulupidude tuules. Tartus 1869. aastal peetud esimesel laulupeol me sõna otseses mõttes laulsime ennast eesti rahvaks. Üle 30 aasta tagasi taastasime aga laulva revolutsiooni ajal oma iseseisvuse. On igati väärt idee tähistada suurt pidu, kus eesti rahvas tuleb kokku, ka lipupäevana.
Eelnõu esimesel lugemisel kõlasid riigikogu saalis mõtted, et lipupäevi võiks rohkemgi olla. Nõus. Aga nad ei tohiks olla mitte lihtsalt lipupäevad, vaid peaksid olema täidetud tugeva ja targa sisuga, mis võimaldab ühiskonnas üht või teist olulist asja tutvustada.
Minu veendumus on, et meie laulu- ja tantsupidude päevad peaksid olema ka vabad päevad, et Eesti rahvas võiks muretult kokku tulla, üheskoos laulda ja tantsida ning seda kõike vaadata ja kaasa elada. Nii me tõesti saaksime tunnetada ennast ühtse rahvana. Seega tasub edasi minna mõttega, et need päevad võiksid olla ühtlasi riigipühad.
Mulle tohutult meeldib, et maailma ilusaim rahvus- ja riigilipp võib veel rohkematel päevadel kogu Eestis lehvida. Aga mõistagi tuleb selle nimel tööd teha, et sinimustvalge oleks võimalikult paljudel majadel ja hoonetel. Tunneme üheskoos rõõmu Eestist, meie kultuurist ja meie keelest.