Sotsiaaldemokraat Jaak Juske rõhutas täna riigikogus, et Eest julgeolekupoliitika aluste uuendamine on hädavajalik olukorras, kus keset Euroopat käib suur ja laastav sõda  ning üpris kindlana tundunud Eesti iseseisvus vajab kindlustamist rohkem kui viimase 30 aasta jooksul.

„Oleme sõlmimas uut ühiskondlikku lepingut – Eesti kaitsekulud peavad olema lähitulevikus vähemalt 3 protsenti meie SKT-st. Sellega teeme ajaloolise hüppe oma riigikaitses, aga anname sõnumi ka neile meie liitlastele, kes oma kaitsekulutuste tõusu veel kaaluvad. Kogu NATO peab täna oma ambitsiooni tõstma,“ märkis Juske julgeolekupoliitika aluste heakskiitmise otsuse eelnõu esimesel lugemisel.

Heade liitlassuhete hoidmine on Juske sõnul Eesti jaoks elu ja surma küsimus. „Ma väga loodan, et Eesti liitlasriikide ja nende juhtide solvamine mõne partei poolt siin saalis või valitsuses jääb kurvaks peatükiks meie ajaloos,“ lisas ta.

Riigikaitselistele õppetundide kõrval on Ukraina sõda andnud meile tõsise hoiatuse, mis puudutab elanikkonna hakkamasaamist sõja või muude kriiside ajal. „Peame hoidma korras oma tagala. Inimeste toimetulek on osa riigi julgeolekust, kus ei tohi teha hinnaalandust. Päästeametile on eraldatud täna üle 50 miljoni euro lisaraha elanikkonna kaitseks, aga siin on vaja püsiva rahastusega kaetud pikka vaadet. Nii peame elanikkonna kaitsele kulutama vähemalt pool protsenti oma SKTst ehk tänases seisus 140 miljonit eurot, mis ei ole kättesaamatu ambitsioon,“ ütles Juske.

„Me peame panustama vajalikus mahus rauda, aga me ei tohi unustada oma inimesi ega tohi leppida, et sõja ajal pole elanikele tagatud elutähtsaid teenuseid ega toimivaid evakuatsioonilahendusi. Kui tahad rahu, valmistu sõjaks, kõlab vana tõde,“ tõdes Juske.