Tänases Delfi arvamusloos kritiseeris vandeadvokaat Allar Jõks noore sotsiaaldemokraadi Mark Gerassimenko artiklit. Antud artikkel räägib vähesest konkurentsist teatud valdkonnas, konkurentsijärelevalve nõrkusest ja sellest tulenevalt kõrgetest hindadest tarbijale.
Ja muidugi on lugu saanud lennuka pealkirja, süüdistades sotsiaaldemokraate soovis Eesti ettevõtjaid karistada! Allar Jõksi loo sisus nii lennukat ja ühte erakonda süüdistavat lähenemist ei leidnud. Ja ma ka väga loodan, et õiglase konkurentsi ja taskukohaste hindade tagamine elutähtsate kaupade ja teenuste osas on kõigi riigikogus esindatud erakondade mure.
Konkurentsijärelevalve tõhustamise kriitikud on püüdnud väita, et see on järjekordne Euroopa Liidu algatus, mida Eesti ei peaks järgima, kuna see piirab ettevõtjate õigusi. Mina aga, toetudes ekspertide arvamusele, väidan, et meil ongi vaja tõhusamat konkurentsijärelevalvet. Seda lihtsatel ja arusaadavatel põhjustel.
Oligopoolsetel turgudel (kus mõned suured ettevõtted omavad suurt turuosa) peab riik tagama õiglase konkurentsi ja sellega koos ka õiglased hinnad. Eriti oluline on see eluliselt vajalike teenuste ja kaupade puhul, mida iga päev tarbime. Eesti avalikkuses ja meedias on viimasel ajal lahatud mitmeid turusegmente, kus hinnad on võrreldes teiste riikidega kõrgemad. Ei hakka neid siin üles lugema. Ja mingit osa meie kiires inflatsioonis mängib kindlasti ka puudulik konkurents.
Eestis kui väikese turuga riigis on konkurentsijärelevalve aktuaalsem kui suuremates riikides. Väiksemal turul ongi konkurents piiratud ja väike. Ja veel üks eesmärk – konkurentsijärelevalve tagab Eesti ettevõtjatele (nii suurtele kui ka väikestele) võrdsed äritingimused. Mulle jääb veidi arusaamatuks mõne ettevõtlusorganisatsiooni vastuseis riigikogu menetluses olevale eelnõule. Minu hinnangul esindavad ka advokaadid oma vastuseisus vaid väheste ettevõtjate huvisid. Just nende omi, kes tahavad praeguse olukorra jätkumist, ehk siis piiratud konkurssi ja ebatõhusat konkurentsijärelevalvet.
Eeltoodu pole minu leiutis. Puudustele meie konkurentsiõiguses on tähelepanu juhtinud mitmed haldusõiguse eksperdid (osalesid ka konkurentsiseaduse muutmise eelnõu väljatöötamisel), riigikohus ja Euroopa Komisjon.
Nüüd siis kõnealusest eelnõust. 2017. aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku direktiiviks, mille eesmärk oli tõhustada Euroopa konkurentsivõrgustiku volitusi, tõhustada ja ühtlustada konkurentsijärelevalvet. Mõistlik ettepanek, kuna Euroopa Liidus toimib ühisturg üle riigipiiride ja ka konkurentsireeglid peaksid olema põhimõtteliselt samasugused. Samuti tegutsevad paljud ettevõtted korraga mitme liikmesriigi turul, erinevate reeglitega pole aga võimalik konkurentsijärelevalvet teostada.
Juulis 2017 algas Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus. Direktiivi ettepaneku tekstis saavutati poliitiline kokkulepe juba aasta hiljem, mis tegi Eestist direktiivi lõpliku sõnastuse kujunemises võtmemängija. Täna tuntakse seda 2019. aasta jaanuaris jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ECN+ direktiivina. Kuigi ECN+ direktiivi läbirääkimised Euroopa Liidu seadusandlikus protsessis kulgesid Eesti taktikepi all mängleva kergusega, ei ole selle direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmise protsess olnud sugugi lihtsate killast.
Alates 2021. aasta märtsist on Euroopa Komisjon Eesti Vabariigi suhtes toimetanud rikkumismenetlust. Alates 2021. aastast maksab Eesti ka rikkumistrahvi 600 eurot päevas. Euroopa Komisjon on kaevanud Eesti riigi Euroopa Kohtusse, kust lähikuudel on oodata otsust, mis peaaegu et kümnekordistab trahvi. Mina pole mitmeaastase venimise detailsete põhjustega kursis. Ehk oskavad sellele vastata endised justiitsministrid.
ECN+ direktiivi eesmärgipäraseks ülevõtmiseks kehtestab praegune, valitsuse poolt 19. veebruaril algatatud eelnõu uue valdkonnaspetsiifilise erihaldusmenetluse – konkurentsijärelevalvemenetluse – tervikregulatsiooni. Uus menetlus hakkab konkurentsirikkumiste uurimisel asendama senist nelja menetlust – riiklikku järelevalvet ja haldusjärelevalvet ning väärteomenetlust ja kriminaalmenetlust. Konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviijaks saab Konkurentsiamet, trahve määrab halduskohus. Seepärast ei nõustu ma Allar Jõksi väitega, et uus menetlus suurendab bürokraatiat, pigem vastupidi. Sarnane menetlus on ka kõigis teistes Euroopa Liidu riikides.
Kindlasti ei saa ka väita, et eelnõu on vastuolus põhiseadusega, selle eelnõu variandi puhul ei väida seda minu teada ka õiguskantsler. Eelnõu menetleb riigikogus juhtivkomisjonina majanduskomisjon. Esimene lugemine täiskogus on läbitud, käib töö võimalike muudatustega. Oleme konsulteerinud haldusõiguse ekspertidega, riigikohus on ametiabi korras aidanud meid eelnõu täiendamise ja muutmise ettepanekuga halduskohtu menetluse osas. Täpsustame veel eelnõu sisu ja tahame lähiajal komisjoni menetlusega minna edasi, et saata eelnõu teisele lugemisele riigikogu täiskogule.
Ja lõpetuseks – kutsun üles konstruktiivsele, faktidel põhinevale arutelule. Siin ei ole kohta poliitiliste punktide või lennuka pealkirja klikkide kogumisele. Õiglase konkurentsi tagamine ja järelevalve selle üle on meile kõigile eluliselt tähtsad.
Jaak Aab: ma ei nõustu Allar Jõksi väitega, et uus menetlus suurendab bürokraatiat, pigem vastupidi