Eesti majanduse võtmepärssija on alaliselt kõrge elektri hind. Kõik muud hinnad on sellest otseses sõltuvuses ning kui Eestis maksab elekter mitu korda rohkem kui Soomes, ei ole majanduse kasvulootused põhjendatud isegi siis, kui inimesed on usinad ja töötahtelised, kirjutab riigikogu liige Jaak Aab (SDE).
Elukvaliteet kidub, käibemaksu tõus juba 1. juulist hammustab inimeste rahakotti järgmise augu. Küsimus ei olegi esmalt lõpptarbijas, vaid tööstuses – kuni Eesti ei suuda ise toota keskkonnasäästlikku ja soodsat elektrit, ei tasu elukvaliteedi paranemist oodata. Ometi on meil selleks kõik eeldused olemas, ka elektrihinna oluliseks langetamiseks.
Ida-Viru Investeeringute Agentuuri juht Teet Kuusmik sõnas EPLile (11.04.25), et Eesti seadused võimaldavad elektrit müüa otseliini kaudu ilma võrgutasu maksmata. «Meil on rohkem vaja lokaalseid elektri tootmise lahendusi, nii et tootja ja suurtarbija lepivad konkreetses hinnas kokku. Elektri hind muutub riikide konkurentsivõime puhul aina olulisemaks ning stabiilsem ja madalam hind toob võidu. See on praegu a ja o.»
Siit võib teha lihtsa järelduse, elektrienergiat vajavaid ettevõtteid luuakse eelkõige nendesse piirkondadesse, kus toodetakse piisavalt rohelist elektrit. Taastuvenergia tootmisvõimsuste kiirem ehitamine on piirkondade ja kogu meie majanduse arengu võti.
Kahjuks on märkimisväärne vastuolu Eesti inimeste soovis tarbida soodsamat energiat, elada kvaliteetsemat elu ja anda selleks ka omapoolne panus. Vastuseis tuuleparkidele, olgu maal või meres, sundis majandus- ja tööstusminister Erkki Keldot tunnistama, et valitsus on arutanud kohalike omavalitsuste volikogude otsustusõiguse piiramist. «Osad kohalikud omavalitsused on võtnud ette ootamise taktika, kus planeeringutega ei liiguta edasi enne 2025. aasta kohalikke valimisi,» märkis Keldo.
Kui riik midagi vajab ja tahab, siis ta saab selle
Valitsus on aru saanud, et on otsuseid, mida kohalikel omavalitsustel on tervest mõistusest lähtuvalt pigem raske teha – tuleb laveerida või olla lühikese kasu nimel populistlik.
2018. aastal miljarditehase rajamiseks ei olnud kohalikud inimesed nõus lubama isegi uurida, kas tehase rajamine on võimalik või mitte, tuli kindel «ei», meeleavaldused ja protestid, millega häälte kaotamise hirmus paljud poliitikud ja erakonnad kaasa läksid. Tehast ei tulnud, töökohti ka mitte, majandus ei elavnenud, elukvaliteet jäi tõusmata.
Paraku elab Eesti alalises valimiseelses ajas ning üksnes valimistele mõeldes jääks elu seisma.
Majandus- ja tööstusministri koduerakond on mõistnud, et valitsema pääsedes tuleb kiiresti ära teha kõik keerulised ja valijatele mittemeeldivad otsused. Paraku elab Eesti alalises valimiseelses ajas ning üksnes valimistele mõeldes jääks elu seisma. Siit ääremärkus minister Keldole – Reformierakonna käes on olnud viimastel aastatel nii peaministri kui ka energeetika eest vastutava ministri portfellid, aga vajalikud otsused riigi tasandil on tegemata.
Riiklikud eesmärgid tuleb täita ka siis, kui need valijatele ei meeldi. Nursipalu harjutusväljad Võrumaale tulid, sõltumata kohalike vastuseisust. Riik maksis neile, kes kodud kaotasid, need kinni. Tänaseks on avalikus ruumis vaikne, inimesed mõistavad, et harjutusvälja on vaja ning kuskile see peab tulema. Riik käitus lõpuks päris heldelt, ei olnud liiga kooner nendega, kes pidid Eesti kasu nimel jätma maha oma elupõlise kodu.
Parema elu toob pärituul
Peamine tööviis soovitud tulemusele lähemale jõudmiseks on sellistel puhkudel kohalike inimeste koostöö nii volikogu, valitsuse kui ka arendajatega. Kindlasti ei pea inimesed oma kodusid allutama Eesti kui terviku huvidele kergekäeliselt ning kui see siiski on väga vajalik, on sellel oma hind – nagu Nursipalu kaasus kinnitas. Kõigi osapooltega arvestamine viib Eesti elu edasi!
Tuuleparkide rajamise eesmärgid on valitsus seadnud, aga tänase tempoga aastaks 2030 soovitud eesmärgini megavattides jõuda on pigem raske. Midagi tuleb muuta. Esmalt peab riik aitama kohalikel omavalitsustel üle saada psühholoogilisest barjäärist, mille on seadnud lähenevad valimised.
Kõik inimesed ei ole tuuleparkide vastu; kõik müüdid mürast jms ei vasta tõele. Keldo viidatud võimaluse arutamine, et otsustustase tõuseb, võib olla motivaatoriks kohalikele omavalitsustele: kui riiklikud eesmärgid jäävad ebamõistlikel põhjustel täitmata, võtab riik otsustamise üle. Samas võib selline ministri väljaütlemine vastuseisu ka õhutada, kardetakse riigi teerulli, mis enam üldse ei arvesta kogukondade ja omavalitsuse elanike arvamusega. Küll aga oodatakse riigilt vajalikke seadusandlikke tööriistu planeeringute läbiviimiseks omavalitsustele ja leevendusmeetmeid elanikele. Kindlasti peaks kaaluma taluvustasu suurendamist.
[—] tuuleparkide puhul võib avalik huvi väljenduda keskkonnasäästlikumas energiatootmises, mis on vajalik energiavarustuskindluse tagamiseks ja kliimaeesmärkide saavutamiseks.
Teiseks tasub kõigil eestimaalastel olla avatud meelega, mõeldes ka sellele, et kui Eesti majandus areneb, kui elekter on soodsam ja puhtam, läheb kogu ühiskonnal paremini. Eesti on alati tahtnud olla eesrindlane, edukas ja tubli. Edumeelsetes valdkondades, nt kaasaegne energeetika, sabassörkimine meile ei sobi.
Eestis on praeguseks tuuleenergia võimsusi 700 MW, Soomes juba üle 8000 MW ja isegi Leedus 1500 MW. Ka õiguskantsler Ülle Madise on rõhutanud, et paljude inimeste vastuseisu ei saa samastada ülekaaluka avaliku huviga (ERR, 16.04.25). Madise märkis väga õigesti, et avalik huvi on määratlemata õigusmõiste, mida tuleb sisustada vastavalt konkreetse juhtumi asjaoludele – tuuleparkide puhul võib avalik huvi väljenduda keskkonnasäästlikumas energiatootmises, mis on vajalik energiavarustuskindluse tagamiseks ja kliimaeesmärkide saavutamiseks.
Võimalikult kiiresti tuleks valitsusel tuua riigikokku energiamajanduse arengukava, et kõigile saabuks selgus, milliseid tootmisvõimsusi arendatakse ja kuidas nende loomiseks vajalikku investeeringukindlust tagatakse. Tervikpilt annaks selge tulevikuperspektiivi, tegevuskava, kuidas saavutatakse konkurentsivõimeline elektri hind tarbijatele ja ettevõtjatele.
JAAK AAB ⟩ Kui riik midagi vajab ja tahab, siis ta saab selle – tuulepargid pole erand