Selle artikli kirjutamise ajal käib minu kabineti akna taga Toompeal tee-ehitajate meeleavaldus, kus ohutusvestides mehed nõuavad teede ehitamiseks märksa enam raha ja seega endale ka uueks aastaks stabiilset teenistust. Teedeehituse koomale tõmbamine on üks paljudest 2023. aastaga seotud muredest. Kuna eelarvearutelud on riigikogus veel pooleli, siis oli see protest õigeaegne, kuigi kardetavasti ei suuda riik soovitud mahus teedeehitust rahastada, nagu ka mitmeid teisi ühiskonna valukohti ühe aastaga lahendada.
Laias laastus juhitakse igal aastal eelarvedebattide ajal probleemidele tähelepanu. Tänavune aeg on aga Ukraina sõja ja energiakriisi tõttu eriline! Ärevate aegadega käib ühte jalga ka järgmise aasta riigieelarve, mille kulude pool on 16,8 miljardit ja tulude poolest 15,6 miljardit eurot. Erakordne on see, et kuludest rohkem kui miljard eurot tuleb katta laenuga.
2023. aasta eelarve nägu on seotud sõjaga Ukrainas ja inimeste parema toimetulekuga. Nii on seal tugev rõhuasetus kaitsekuludel ja energiahüvitistel, samuti palgatõusudel, millest saavad ennekõike osa õpetajad, päästjad, politseinikud ja kultuuritöötajad. Uus aasta toob ka suuremad peretoetused ja tulumaksuvaba miinimumi tõusu. Keskmine vanaduspension kerkib prognooside järgi aprillis 704 euroni ning keskmine pension saab olema maksuvaba. Täiesti uue asjana käivitub tuleval suvel hooldusreform. Hooldekodu koha kättesaadavus on olnud aastaid paljudele peredele valus küsimus. Poleks uskunudki, et siin leitakse sedavõrd jõuline lahendus ja hooldusteenust vajavad inimesed saavad oma muredele leevendust. Kõik need sammud aitavad inimestel hinnatõusudega paremini toime tulla.
Keerulised ajad valitsevad täna ka põllumajanduses ja toidutootmises, kus üheks peamiseks murekohaks on kõrged energiahinnad. Elektrihinna puhul toetab riik nii eraisikuid kui mikro- ja väikeettevõtjaid. Tänavuse aasta viimaste kuude ja järgmise aasta peale kokku on selleks eelarves 200 miljonit eurot. Aga on tõsi, et selle rahaga kõiki ei aita ja väga energiamahukatel ettevõtetel tuleb tõsiselt vaadata kuidas edasi majandada.
Maaeluministeeriumi eelarve küündib 2023. aastal ligi 500 miljoni euroni. Valdava enamuse sellest summast moodustavad erinevad põllumajanduse ja maaelu toetused. Teisisõnul liigub see raha absoluutses enamuses meie kodumaa põldudele, lautadesse ja maaelu edenemisse. Veel on planeeritud 10 miljoni euro ulatuses kriisiabi, mille kasutamist ministeeriumis veel kaalutakse. Raskel ajal pole tegu küll suure summaga, aga usun, et kriitilisse olukorda sattunud saavad sellest meetmest abi. Olen arutanud Maaelu Edendamise Sihtasutuse inimestega põllumeeste toetamist. Ka MESil on olemas oma võimalused, et abi pakkuda. Kahjuks ei ole valitsuses saavutatud kokkulepet, et lisaks põllumasinatele tohib ajutiselt kasutada sinist erikütust ka paiksetes küttekolletes. See oleks abiks just seal, kus soojusallikana kasutatakse gaasi. Arutelu sel teemal veel käib.
Toidujulgeolek on ääretult oluline teema. Eelarve teine ja kolmas lugemine seisavad ees ja midagi päris lukus ei ole. Leian, et ära tuleks lahendada koolitoidu küsimus ja tõsta riiklik koolilõuna toetus ühelt eurolt 1,5 euroni, mis nõuab kusagil 17 miljonit lisaeurot. See tagaks lastele riigi kulul ühe korraliku sooja toidukorra päevas, aga aitaks kujundada ka õigeid toitumisharjumusi. Veel tahaksin näha, et me jõuame tulevikus selleni, kus Eesti koolidel on oma partnertalud, kus koolisööklatele tarvilist kasvatatakse. Maaeluministeerium väärib kiitust oma mahekoolitoidu programmi eest. Keerulised ajad on vaja üle elada.