Koroonarindel tegemata asjade nimekiri on kahetsusväärselt pikk, nendib Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees .
Küllap mäletavad paljud neid pühapäevaõhtuid tänavu varakevadel, kui ETV ekraanile ilmus “telepastor” Jüri Ratas ja luges meile sõnad peale. Valitud stiili ja rollisoorituse jätan siinkohal kommenteerimata. Igal juhul said ka kõige skeptilisemad inimesed nii peaministri jutust kui ka paljudest teistest pöördumistest selge sõnumi, et olukord on kriitiline ja et kõigil meil tuleb võitlust koroonaviirusega tõsiselt võtta ning kaitsta nii enda kui teiste tervist.
Ja Eestimaa inimesed hoidsid distantsi, ei läinud haigena tööle, kandsid poes ja ühistranspordis maske ning kindaid, paljud desinfitseerisid kõiki pakendeid või jätsid toidukraamiga ostukoti päevadeks seisma, et viirus levida ei saaks.
Tagantjärgi võib ju mõnegi tollase ettevaatusabinõu otstarbekust kritiseerida, aga me käitusime nii, nagu vanarahvatarkus meile õpetab: parem karta, kui kahetseda! Ühise pingutuse tulemusena viirus taandus.
Pärast seda olen kuulnud valitsuse liikmeid korduvalt kinnitamas, et me oleme tervisekriisi ohjamise koha pealt palju targemaks saanud. Seda enam vaatan üha kasvava nõutuse ja murega valitsuse täielikku passiivsust viiruse teise laine ennetamisel ja viiruse leviku tõkestamisel.
“Valupunktiks on praegu see, et sümptomitega inimesed käivad tööl,” tõdes terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhataja Mari-Anne Härma mõni päev tagasi. hoiatasid juba septembri esimestel päevadel, et nakatumise hoogustumisel hakkab võtmerolli mängima kergemate haigusnähtudega tööle minek, mille vastu aitab esimese kolme haiguspäeva hüvitamine.
Kuna valitsus ignoreeris esimeste haiguspäevade kompenseerimise teemat, algatasime neli nädalat tagasi riigikogus vastava seaduseelnõu. Haiguspäevade heldema hüvitamise eest seisavad ka ametiühingud, kelle kinnitusel tuleb maksimaalselt vähendada riski, et töötajad tulevad haigusnähtudega tööle.
Samasisulise eelnõu pidanuks valitsus esitama parlamendile seadustamiseks juunis. Sel juhul oleksime teiseks laineks palju paremini valmis olnud. Paraku ei suuda valitsus ajal, kui töökohtade nakkuskoldeid aina lisandub, jätkuvalt seda nii vajalikku otsust ära langetada.
Pean sellist passimist täiesti vastutustundetuks. Viirus ei küsi eelarvetsüklitest ja paarikümne miljoni euro leidmine praeguste laenumiljardite juures ei ole küll mingi probleem – rahapuuduse taha peitu pugeda ei saa.
Või on haiguspäevadega samuti nagu põllumajandus- ja turismisektoriga, õpetajate palkade ja kaitseväe investeeringutega? Rahandusminister Martin Helmel on oma agenda ja ta blokeerib kõik, mis tahab. On siis põhjuseks kättemaks kindlameelsete arvamusavalduste eest ja vähene aupaklikkus valitsuse suhtes, soov mängida raha kindlate ettevõtjate kätte mängida või lihtsalt hoolimatus koos empaatiavõime puudumisega?
Koroonarindel tegemata asjade nimekiri on kahetsusväärselt pikk. Näiteks ei ole kõlanud selged ja jõulised üleskutsed kanda maski, tööandjad pole saanud käitumisjuhiseid kriitilises situatsioonis tegutsemiseks ning rahastatud pole termokaamerate ostmist. Viimased on end koolides hästi tõestanud.
Lõpuks on suures pildis ükskõik, kuidas ministrid valitsuse sees oma taktikalisi punkte nopivad ja poliitilist ringmängu mängivad. Aga on lubamatu, kui selle käigus magatakse maha elementaarsed asjad, mida on vaja teha inimeste tervise ja elude, samuti majanduse ja kogu muu elu jätkumise nimel.
Kas keegi tuletaks Jüri Ratasele meelde, et peaministriamet kohustab?
Indrek Saar: viiruse ohjamise asemel tegelevad ministrid punktinoppimisega