Sotsiaaldemokraatide nimel pidas 14. veebruaril riigikogus toimunud välispoliitika arutelul kõne fraktsiooni esimees Indrek Saar, kes rõhutas Ukraina võidu olulisust ka Eesti julgeolekule.

Tahan avaldada kaastunnet kõigile Türgi ja Süüria inimestele, kes looduskatastroofis on saanud kannatada. Eesti püüab anda oma panuse selle jaoks, et neid kannatusi leevendada, ja teeb seda kindlasti ka tulevikus.

Nii nagu viimastel päevadel oleme oma mõtetes olnud Türgi ja Süüria inimestega, nii oleme juba pikemat aega olnud oma mõtetega Ukraina ja selle kohutava sõja juures, mida Venemaa seal läbi viib. Ja nii ka kõik meie välispoliitilised arutelud paraku algavad, lõpevad ja keskenduvad eelkõige Ukrainale. Ja nii see praegu peabki olema, sest see on põhimõtteline sõda, põhimõtteline küsimus sellest, kuidas maailm siit edasi läheb.

Venemaa peab kaotama, Venemaa peab vastutama, sest see on ainuke lootus, et pikemas perspektiivis midagi meie julgeolekuolukorras päriselt muutub. See on ainuke lootus, et see imperialistlik ambitsioon, mis on juba pikka aega Venemaal elanud, et see ühel päeval ehk mõnevõrra väheneb, et juhid tajuvad karistuse paratamatust ja rahvas laiemalt mõistab nende kuritööde julmust ja õigustamatust. Aga sinna on veel pikk tee minna

Meie suurim kohustus on hoida lääneliitlaste ühtsust, mis on siiamaani püsinud, mis on olnud mõnevõrra isegi skeptikute jaoks positiivne üllatus. Eesti ei saa panustada massilt, aga Eesti saab olla hea partner ja anda eeskuju. Ja seda me oleme tõepoolest viimasel aastal suutnud teha. Nii et Jakob Hurda unistus saada suureks vaimult, on mõnevõrra nende viimaste sündmuste taustal saanud teoks. Eesti on oma abiga olnud suurim panustaja Ukrainale, mis puudutab meie sisemajanduse kogutoodangut. Ja see survestab ka meie liitlasi järgima meie eeskuju kõige paremal moel.

Mul on hea meel ka meie regiooni väga hea viimase aasta koostöö – nii Balti-Poola kui  ka järjest tihedamaks muutunud Põhja-Balti koostöö üle. Nende riikidega koostöös oleme laiendanud ja leidnud liitlasi ka seisukohas, et venemaa sportlased ei tohi osaleda olümpiamängudel. See on hea näide sellest, kuidas kõik valitsuse liikmed panustavad meie väärtusruumi kaitsmisse ja hoidmisse. Tunnustan siinkohal Eesti kultuuriministrit olümpiamängudega seotud initsiatiivi eest. Aga ka siin on veel tükk tööd teha, et olümpialipuga ei varjataks kuritegusid.

Meie jaoks on väga oluline Soome ja Rootsi NATO-ga liitumine, lõplik liitumine. Ka see on välispoliitikas lähikuudel üks olulisi töörindeid, et Läänemeri saaks NATO sisemereks, mille  jaoks tuleb teha tugevalt tööd Türgiga. Ilmselt ei juhtu midagi enne Türgi kohalikke valimisi. Aga selleks, et NATO Vilniuse tippkohtumiseks oleks uksed nendele riikidele lahti, on vaja ka meil panustada. Me saame õppida Rootsi kogemusest, et Venemaa suudab leida kasulikke idioote igal pool. Õppigem sellest, kuidas neid ära tunda, kuidas provokaatorid suudavad esmapilgul täiesti tühja koha pealt provotseerida ja teha Rootsi NATO-ga liitumist raskemaks.

Kindlasti ei ole ka meie nendest ohtudest vabad. Olgem siis igal tasandil valmis selleks, mida äärmuspopulistide kätega võidakse üritada.

Türgi president Erdogan kasutab välispoliitikat praegusel hetkel sisepoliitilistes huvides. See ei meeldi meile. Sellest võiks õppida ka Urmas Reinsalu, kes täna tegi välisministrina siin puldis  sisepoliitikat, seda just küsimustele vastates. Ma ei ole kindel, et  see kasulik on ja et niimoodi leiab liitlasi juurde nii siin saalist kui ka laiemalt meie liitlaste seas.

Ma pean õiendama ära selle, mida Reinsalu rääkis Vene päritolu üliõpilaste kohta. Tuletan  välisministrile meelde, et siiamaani on vastamata väliskomisjoni kiri valitsusele, kus muu hulgas on kirjas: „Kuulanud ära pöördumise esindajad, asjaomaste ministeeriumide esindajad ning õppeasutuste esindajad, on väliskomisjon seisukohal, et kõrgharidusega, eesti keelt valdavad, eestimeelsed ja Eesti ühiskonda panustada soovivad inimesed on Eesti jaoks vajalikud ning seepärast toetab väliskomisjon nendele tingimustele vastavat ja kitsalt piiritletud erandite tegemist./…/ Selline lähenemine on Eesti riigi, ühiskonna ja julgeoleku huvides.” Minister võiks kaks korda mõelda, enne kui ta veel kord nimetab neid inimesi agressorriiki soosiva suhtumisega inimesteks või paneb nad kogemata nendega ühte patta.

Ma väga loodan, et meie järgmised välispoliitika arutelud saavad vähem olema kantud sisepoliitilisest vaimust ja lähtuvad sellest vaimust, mida ma olen näinud väliskomisjonis.

See on olnud suurepärane koostöö, Eesti huvisid on hästi kaitstud. Ja ma loodan, et Reinsalul avaneb tulevikus võimalus väliskomisjonis õppida kolleegide käest, kuidas ühist asja ajada, sest minu teada ei ole ta sinna kõikide nende pikkade aastate jooksul liikmeks sattunud. Võib-olla see on ka põhjus, miks tal natukene lappama läheb, aga õnneks ametnikud suudavad teda reeglina rea peal hoida. Ma tahan väga tänada väliskomisjoni selle töö eest, mida on tehtud. Tahan tänada kõiki meie liitlasi. Slava Ukraini!